'''Valgustusajastu''' ([[prantsuse keel]]es ''siècle des lumières'', [[saksa keel]]es ''Zeitalter der Aufklärung'', [[inglise keel]]es ''age of enlightenment'', [[vene keel]]es Просвещение) oli [[teadlikusTeadlikkus|teadlikkusele]]ele keskendunud ajajärk [[18. sajand|18. sajandi]] [[Euroopa]]s, mil vähenes usk traditsioonilistesse [[religioon|religioossetesse]] printsiipidesse, [[Kirik (institutsioon)|kirikusse]] ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, [[demokraatia]]t, [[inimõigused|inimõigusi]] ja [[teadus]]t.
Valgustusajastu niminimetus pärineb [[Voltaire]]'ilt ja [[Johann Gottfried von Herder]]ilt. Essees "[[Mis on valgustus?]]" ütleb [[Immanuel Kant]], et [[Valgustus (filosoofia)|valgustus]] on inimkonna vabanemine alaealisusest, st autoriteetide eestkoste alt. Sellised autoriteedid olid valgustajate meelest eeskätt riik ja kirik.<ref>Jaan Lahe. Võitlus õige piiblitõlgenduse pärast. Kristlike piiblitõlgenduste ajalugu, 3. osa: uusaeg. 31. mai 2013. [http://kjt.ee/2013/05/voitlus-oige-piiblitolgenduse-parast-kristlike-piiblitolgenduste-ajalugu-3-osa-uusaeg-2/]</ref> Kant määratles nimetatud artiklis valgustuse inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlusena alati ja igas olukorras "mõteldamõelda ise". Valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid mõtlejaid, nt [[John Locke]], [[Nicolas Malebranche]], [[Isaac Newton]], [[Charles de Montesquieu]] jpt.
Valgustusajastu ideede tulemuseks olid [[valgustatud absolutism]], [[Ameerika iseseisvussõda]] ja [[Prantsuse revolutsioon]]. Suurt mõju avaldas valgustus ka [[tööstuslik pööre|tööstuslikule pöördele]].
