Francisco de Goya: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}}
 
{{Kunstnik
| Taustavärv = #14866d
7. rida:
| Pildi info =
| Sünninimi =
| Sünniaeg = 30. märts 1746
| Sünnikoht = Fuendetodos, [[Aragon]], Hispaania
| Surmaaeg = 16.april aprill 1828
| Surmakoht = [[Bordeaux]], [[Prantsusmaa]]
| Rahvus = [[hispaanlased|hispaanlane]]
| Tegevusala = maalikunstnik
| Kunsti õppinud =
23. rida:
[[Fail:El Tres de Mayo, by Francisco de Goya, from Prado thin black margin.jpg|pisi|"Kolmas mai 1808: Ülestõusnute mahalaskmine Madridis", 1814, Museo del Prado, Madrid |alt=]]
 
'''Francisco José de Goya y Lucientes''' ([[30. märts]] [[1746]] [[Fuendetodos]], [[Aragón]], [[Hispaania]] – [[16. aprill]] [[1828]] [[Bordeaux]], [[Prantsusmaa]]) oli [[Hispaania]] maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt, kelle maalid, joonistused ja graveeringud peegeldasid kaasaegseid murrangulisi sündmusi janing mõjutasid olulisi 19. ja 20. sajandi kunstnikke.
 
== Varajane eluNoorus ==
Ta pärines madala keskklassi perekonnast, tema vanemad olid José Benito de Goya y Franque ja Gracia de Lucientes y Salvador. Goya isa oli käsitööline ning töötas suurema osa eluajast kohalike altarimaalidega. Goya perekonna sotsiaalne ja finantsiline seis võimaldasid õpinguid Escuelas Pias, Zaragozas, mille käigus tutvus ta [[Martin Zapater]]iga, kellest sai tema sõber ja eeskuju edasises elus.<ref name=":0" />
 
31. rida:
 
== Periood Itaalias ==
1763. aastal kolis Goya [[Itaalia|Itaaliasse]], kus ta jätkas oma õpinguid, ning jõudis 1771. aastal [[Rooma|Rooma.]]. Sama aasta lõpul teenis esimese ametliku tasu freskode eest, mille järgnevajärgmise kümne aasta jooksul teostas.<ref>{{Netiviide|Autor=Enriqueta Harris-Frankfort|URL=https://www.britannica.com/biography/Francisco-Goya|Pealkiri=Francisco Goya|Väljaanne=ENCYCLOPÆDIA BRITANNICA|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. 1771. aastal sai avalikkusele tuntuks kunstniku esikteos "[[Hannibali minek üle Alpide|Hannibali minek üle Alpide"]], mis saadeti kandideerima ka kunstivõistluse kanditatuurikunstivõistlusele. Kuigi teos ei võitnud võistlust, hindasTeos žüriisaavutas sedavõistlusel teise kohagakoha.<ref name=":1" />
 
=== Madrid ===
1773. aastal abiellus Goya [[Josefa Bayeu]]ga, kes oli [[Zaragossa]] kunstnikkunstniku [[Francisco Bayeu]] õde. Pärast abielu sai paar mitu last, kuid vaid üks poeg, Xavier, elas täiskasvanueani.
 
Kuigi Goya väitis elu lõpus, et tema põhilisteks eeskujudeks olid [[Rembrandt]] ja [[Diego Velázquez|Velazques,Velázquez]], siis oli tema kunstniku karjäärkunstnikukarjäär mõjutatud ka teistest kunstnikest. Goya õppis [[Hilisbarokk|hilisbaroki]] mõjutuste all ning jätkas tööd [[NeoklassitsistlikUusklassitsism|neoklassitsistlikuuusklassitsistliku]] ja [[rokokoo]] stiili printsiipidest lähtuvalt. Tänu [[Anton Raphael Mengs]]i soovitusele võttis ta osa projektist, mis oli pühendatud suurte hispaania kunstnike teadvustamisele ja Goyale sai osaks võimalus tutvuda kuninglike kunstikollektsioonidega, kus teda haaras [[Diego Velázquez|VelazquesVelázqueze]]'i looming.<ref name=":3" />
 
== Karikatuuriperiood ==
Lisaks mitmekülgse loojana alustas Goya 1774. aastal tööd karikaturistina. Tema esimeseks tasustatud tööks sai jahiseeria Santa Barbara kuningliku gobeläänitöökoja tellimusel. Uues temaatikas loobuti mütoloogiast ning keskenduti pigem maisetelemaistele teemadele, mis inimesi kõnetaksid.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=13}}</ref>Töö oli mahukas ja sisult keeruline, sest teosed olid eelnevalt kindlaks määratud, mis ei võimaldanud Goyal viljeleda originaalse sisu poole. Töödel olid kindlad mõõtmed vastavalt ruumile seinal. Taoliste karikatuuride alguses valmis töö plaanist miniatuurne visand, mis hiljem, kui see oli aktsepteeritud, maaliti üle värvielementide ja täiustustega.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=10}}</ref>
 
Kokkuvõtlikult valmis Goya käe all 63 karikaturistlikku teost peaaegu 16 aasta vältel.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Michael Levey|pealkiri=Rococo to Revolution|aasta=1966, 1977|koht=Singapore|kirjastus=C.S. Graphics Pte Ltd|lehekülg=212}}</ref> Tema karjäär õukonna kunstnikuna algas aastal 1775, kui kaasaegsed aristokraatsed ja igapäevaelu stseenid valmisid Mengsi soovituste mõjul, kellest sai pärast [[Tiepolo|Tieopolo]] surma konkurentsitult kunstidirektor Hispaania õukonnas. Goya varajastes karikatuurides on Mengsile iseloomulik lihtsus, mida [[Anton Raphael Mengs|Mengs]] ise Goya teostes innustada lootis. Hilisemad karikatuurid väljendavad iseloomulikumat stiili, mis on keskendunud välismaisetele traditsioonidele ja on suuresti mõjutatud tema huvist VelazquesiVelázqueze loomingu vastu.<ref>{{Netiviide|Autor=Enriqueta Harris-Frankfort|URL=https://www.britannica.com/biography/Francisco-Goya|Pealkiri=Francisco Goya|Väljaanne=ENCYCLOPÆDIA BRITANNICA|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Karikatuurides lähtus ta iseloomulikest hispaaniapärastest nüanssidest, jättes kõrvale Madalmaadest tuntud loodusläheduse ja täpse kujutamise.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=4}}</ref>
 
=== Graafika sari "Kapriisid" ===
[[Fail:Los Caprichos Ensayos (Trials) by Francisco Goya.jpg|pisi|343x343px|[[Ensayos_(Goya)|Los Caprichos / Ensayos (Trials)]], 1799|alt=]]
[[Fail:Francisco José de Goya y Lucientes - The sleep of reason produces monsters (No. 43), from Los Caprichos - Google Art Project.jpg|vasakul|pisi|333x333px|''[[Los Caprichos/The sleep of reason produces monsters]]'', u 1799, Metropolitan Museum of Modern Art, New York|alt=]]
1776. aastal valmis esmakordselt Goya menukas 80-osaline graafika seeriagraafikaseeria "Kapriisid"(''[[Los Caprichos]]''). Esimene trükk avaldati kunstniku poolt 1799. aastal täies mahus albumina ja avalikkust teavitati läbiajakirjas ''Diario de MadridiMadrid'' ajakirja väljaande, 6. veebruaril 1799. Goya tõi välja teadaandes, et seeria sisuline pool ei puuduta kedagi individuaalseltisiklikult, vaid pigem keskendub esteetilise ja poliitkorra propaganda suhtele. Seeria oli range ühiskonnakriitilise alatooniga ja põhjustas rohkelt kõneainet, kuna sisaldas ajastule omase sõjalise poliitkorra pilkamist ja kritiseerimist. Kogumik mõjutas rahvast oluliselt ja seetõttu eemaldati müügiltkohe koheseltmüügilt. Tänu hispaania kuningale Carlos IV käsule pääses Goya [[Inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] käest<ref>{{Netiviide|Autor=Frank I. Heckes|URL=https://www.ngv.vic.gov.au/essay/goyas-caprichos/|Pealkiri=Goya's Caprichos|Väljaanne=NGV|Aeg=1978|Kasutatud=}}</ref>.
 
=== Õukond ja stiil ===
52. rida:
 
== Haigus ja poliitilised mõjutused loomingus ==
1792. aastal haigestus Goya raskelt, mille tagajärjel jäi ta kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. 1798. aastal esitati talle tellimus maalida San Antonio de la Floridasse freskod, mis sarnanesid märkimisväärselt Goya varasema loominguga<ref name=":0" />[[Prantsusmaa|.]]Ta oli sügavalt mõjutatud sõjalisest terrorist ning süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused".<ref name=":4" />
 
Hispaania [[monarhia]] taaselustamise perioodil 1808-18141808–1814 töötas Goya prantsuse õukonnas, kus tema looming polnud uue kuninga poolt heakskiidetud<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.franciscodegoya.net/biography.html|Pealkiri=Biography of Goya|Väljaanne=Goya: The Complete Works|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "[[Alasti maja]]" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797–1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu<ref name=":4" />.
 
== Seeria "Mustad Maalidmaalid" ==
 
1819–1823 valmis Goya pintslist 14-osaline maaliseeria, mida tänapäeval nimetatakse "mustadeks maalideks". Teosed olid peamiselt maalitud Goya maamaja seintele Madridis. Teoste täpset valmimisaega on keeruline dateerida, sest Goya eluajal ei ole teadaolevalt kedagi, kes oleks näinud teoseid oma silmaga. Maalid olid omapärased, sest kajastasid hüsteerilist, kummituslikku ja kõhedat tooni, mis väljendas kunstniku hirmu vaimuhaiguse ja poliitilise terrori ees. Kunstnik ei ole märkinud teostele pealkirju, kuid mitmed kunstiajaloolased on analüüsi põhjal teinud oma järeldusi ja nimetanud kunstiteosed: ''Atropos, Dos viejos comiendo sopa, Duelo a garrotazos, El aquelarre, Hombres leyendo, Judith y Holofernes, Peregrinación a la fuente de San Isidro, Dos mujeres y un hombre, Perro semihundido, Saturno devorando a su hijo, La Leocadia, and Fantastic Vision.''<ref>{{Netiviide|Autor=Arthur Lubow|URL=https://www.nytimes.com/2003/07/27/magazine/the-secret-of-the-black-paintings.html|Pealkiri=The Secret of the Black Paintings|Väljaanne=The New York Times Magazine|Aeg=2003|Kasutatud=2018}}</ref><gallery>
Fail:Francisco de Goya, Saturno devorando a su hijo (1819-1823).jpg|''[[Saturno devorando a su hijo|Kronos]]'' 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
Fail:Goya Dog.jpg|''[[Perro semihundido|El Perro]],'' 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
Fail:Two Old Men by Goya.jpg|''[[Dos viejos]]'' 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
Fail:Hombres leyendo.jpg|''[[Hombres leyendo]]'', 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
Fail:Judith y Holofernes (Goya).jpg|''[[Judith_y_Holofernes_Judith y Holofernes (Goya)|Judith y Holofernes]]'', 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
Fail:Goya Two Women.jpg|''[[Dos mujeres y un hombre]]'', 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
Fail:La Leocadia (Goya).jpg|''[[La Leocadia]]'', 1819–1823, Museo del Prado, Madrid
75. rida:
</gallery>
 
== Bordeaux ja viimased eluaastad (1824–1828) ==
 
 
Samal aastal, kui tema püüdlus taastada liberaalne valitsuskord luhtus, lahkus Goya vabatahtlikult Prantsusmaalt ning suundus Bordeaux’sse, kus ta elas ja töötas kuni elupäevade lõpuni. Leocadia Weiss, kes oli kunstniku kauge sugulane, hoolitses Goya eest tema Bordeaux' kodus, kui Bayeu suri. Ta veetis oma elu Goya Quinta del Sordo villas koos oma tütrega kuni 1824. aastani. Arvatakse, et naise ja kunstniku vahel võis olla romantiline suhe, kuid pigem jagasid nad sentimentaalset platoonilist suhet.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gassier, Pierre|pealkiri=Goya: A Biographical and Critical Study.|aasta=1955|koht=New York|kirjastus=Skira|lehekülg=103}}</ref>Goya suri 16. aprill 1828, Bordeaux's, 82-aastasena insulti. Tänapäeval on suur osa tema teostest [[Madrid|Madridis]] [[Prado muuseum|Prado muuseumis]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Connell, Evan S|pealkiri=Francisco Goya: A Life|aasta=2004|koht=New York|kirjastus=Counterpoint|lehekülg=235}}</ref><gallery mode="packed">
Fail:Francisco de Goya y Lucientes - Witches in the Air - WGA10028.jpg|Nõialend, 1798, Museo del Prado, Madrid
Fail:El Tiempo, Francisco de Goya (detalle).jpg|Aeg ja vana naine, 1810–1812, Palais des Beaux-Arts de Lille, Lille, Prantsusmaa
91. rida ⟶ 90. rida:
* ''[[Goya in Bordeaux]]'' (1999), Hispaania ajalooline draama, filmi režissöör ja stsenarist Carlos Saura
* ''[https://vimeo.com/112175714 Goya: Crazy Like a Genius]''(2007), dokumentaalfilm, filmi režissöör Ian MacMillan (1999), directed by Bigas Luna and based on the novel by Antonio Larreta
* ''[[Volaveérunt]]'' (1999), režissöör Bigas Luna, Antonio Larreta romaani ainetel
* ''[[Goya's Ghosts]]'' (2006), režissöör Miloš Forman
 
== Viited ==