Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
188. rida:
{{Vaata|Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni}}
===Keiser Diocletianuse valitsusaeg===
Hilise keisririigi ajajärku on nimetatud [[Dominaat|dominaadiks]], mis algas keiser
[[Fail:Tetrarchy map3.jpg|pisi|[[Tetrarhia]] valitsusalad]]
[[297]] loodi ametnike riik: sõjalis-bürokraatlik [[absoluutne monarhia]] – dominaat. Vabad maaharijad muudeti [[kolonaat]]ideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Maksureformi käigus seoti talupojad nende poolt haritava maa külge. Sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Dominaat sai oma täieliku kuju [[Constantinus]]e ajal, kes võttis vastu kristluse.
Diocletianuse valitsusajal kehtestati ka keisrite nelikvõim ehk [[tetrarhia]], kuid sellest süsteemist loobuti. [[Diocletianus]]e asutatud ja aastail [[293]]–[[313]] kehtinud riigikorraldusega, valitses kumbagi riigiosa (Ida ja Läänt) valitses ülemkeiser ([[augustus (lisanimi)|augustus]]) ja temale alluv alamkeiser ([[caesar (tiitel)|caesar]]), keda on nimetatud ka abikeisriteks. Samas säilis tava jagada keisririik kahe valitseja vahel, kus üks valitses ida- ja teine lääneprovintsides. Impeerium jäi ametlikult ühtseks ning õigusakte anti välja iga nelja keisri nimel. Tegelikkuses kehtestas kogu impeeriumis kehtivaid [[Edikt|edikte]] Diocletianus.
Keiser [[Diocletianus]]e ajal (306–337) algas [[Germaania]]st lähtuvate rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. [[Leegion]]ite isikkoosseisu suurust vähendati, kuid samas suurendati leegionite arvu. Impeeriumi kaitse parandamiseks suurendati sõjaväe suurust hinnanguliselt kuni kaks korda. Hilise keisririigi ajal sai alguse sõjaväe jaotamine piirivägedeks ([[Limitanei]]) ja mobiilseks väliarmeeks ([[Comitatenses]]). Keiser [[Gallienus]]e ajal sai alguse koos keisriga liikuv väliarmee, mille nimetuseks oli ''comitatus''. Samuti tehti muudatusi sõjaväe juhtimises. Piiriäärsete piirkonnad jaotati tsoonideks, milles paiknenud piirivägesid juhtis ohvitser, kes kandis tiitlit [[Dux|''dux'']] (mitm. ''duces''). Väliarmeesid juhtis ohvitser, kelle tiitliks oli [[Comes|''comes'']] (mitm. ''comites'').▼
===Keiser Constantinus Suure valitsusaeg===
[[Pilt:Constantine Musei Capitolini.jpg|pisi|left|[[Constantinus Suur]], Vana-Rooma keiser 306–337]]
▲Keiser [[
[[File:Roman empire 395.jpg|pisi|300px|Rooma keisririik 395. aastal]]
[[Constantinus Suur]]e ajal võeti pretoriaani prefektidelt sõjaline võim ning prefektuurides paiknevaid üksusi hakkasid juhtima uued sõjalised juhid (''magistri militum'').<ref>Treadgold, Warren. Lk. 22.</ref> Pärast [[Mulviuse silla lahing]]ut saadeti laiali pretoriaani kaardivägi, kuid vajadus keisri ihukaitseväe järele säilis, mille tulemusena võis Constantinus moodustada ''scholae palatinae'', mis tegutsesid keisri otsealluvuses, et välistada sellise üksuse juhi võimalik võimuhaaramise katse.
|