Redaktsioon: 25. november 2018, kell 21:25 redigeeri EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu \| kaastöö) 482 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. november 2018, kell 21:32 redigeeri eemalda EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu \| kaastöö) 482 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
111. rida: == Kehtestava sõnumi moodustamine == Kehtestava sõnumisse kuulub nii [[Selge eneseväljendus\|mina-sõnum]] kui vähemalt üks [[Aktiivne kuulamine\|aktiivse kuulamise]] tehnika. ~~Võimalikus~~Võimalikud on erinevad järejestused: [[Selge eneseväljendus\|mina-sõnum]] + [[ümbersõnastamine]] (vm [[Aktiivne kuulamine\|aktiivse kuulamise]] tehnika) [[ümbersõnastamine]] (vm [[Aktiivne kuulamine\|aktiivse kuulamise]] tehnika) + [[Selge eneseväljendus\|mina-sõnum ]] Kui üks komponentidest puudub, ei ole enam tegemist kehtestamisega. Mina-sõnum, mis võimaldab ennast selgelt kehtestada, on [[Kolmeosaline mina-sõnum\|3-osaline mina-sõnum]]. ~~Osad~~Osadeks on: 1. Olukorra kirjeldus faktipõhiselt ja hinnanguvabalt 129. rida: Sellist sõnumi osade järjestust peetakse kõige mõjusamaks.<ref name=":0" /> Osa autoreid nendib siiski, et need 3 osa võivad olla erinevalt järjestatud ja vahel piisab ka kahest või vaid ühest osast – kõik oleneb kontaktist. ''Less is more!''<ref name=":1" /><ref name=":3" /> ~~Lisaks olukorra hinnanguvabale kirjeldusele tuleb kirjeldada olukorrast tulenevat kahjut või kasu ütlejale endale.~~ ~~Olukorra mõjul tekkinud tunde või tunnete sõnastamise eel keskenduge hetkeks, et valida tunnet ja selle intensiivsust kõige paremini väljendav(ad) sõna(d).~~ Ennast kehtestava [[Selge eneseväljendus\|mina-sõnumi]] õnnestumiseks soovitatakse:

Enesekehtestamine: erinevus redaktsioonide vahel