‘Abd ar-Raḩmān III: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vahemeremaad > Vahemere maad |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''‘Abd ar-Raḩmān III''' ([[araabia keel]]es عبد الرحمن لثالث ) ehk '''‘Abd ar-Raḩmān ibn Muḩammad ibn ‘Abd Allāh''' (889 või 891 – [[15. oktoober]] [[961]] [[Córdoba]]) oli [[
[[Pilt:Al-Andalus-de-910.jpg|300px|pisi|[[Córdoba emiraat]] ja [[Pürenee poolsaar]] umbes aastal 910]]
‘Abd ar-Raḩmān III oli Córdoba emiir [[al-Mundhīr]]i venna pojapoeg ning sai oma vanaisa [[‘Abd Allāh ibn Muḩammad]]i järglasena [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] valitsejaks (vanaisa oli lasknud tema isa hukata). Tal õnnestus kõigepealt mitu mässu maha suruda ning [[913]] alistada [[Sevilla]]. Võitlust mässulistega kergendasid [[‘Umar ibn Ḩafşūn]]i surm ([[918]]) ning järgnev võimuvõitlus Ḩafşūni suguvõsa sees. Ka kodusõja puhkemine [[Leóni kuningriik|Leóni kuningriigis]] [[925]] nõrgendas markkrahvkondade muslimitest mässulisi, keda toetas León. Aastal [[928]] oli Ḩafşūni suguvõsa [[Bobastro]]s sunnitud kapituleeruma. Samal aastal alistati [[Mérida markkrahvkond]]. [[Toledo]] vallutamisega jõudis mässude mahasurumine riigis lõpule. ▼
[[16. jaanuar]]il [[929]] võttis ‘Abd ar-Raḩmān III endale [[kaliif]]i tiitli. Peamine põhjus oli oht [[Magrib]]i [[
▲‘Abd ar-Raḩmān III oli emiir [[al-Mundhīr]]i venna pojapoeg ning sai oma vanaisa [[‘Abd Allāh ibn Muḩammad]]i järglasena [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] valitsejaks (vanaisa oli lasknud tema isa hukata). Tal õnnestus kõigepealt mitu mässu maha suruda ning [[913]] alistada [[Sevilla]]. Võitlust mässulistega kergendasid [[‘Umar ibn Ḩafşūn]]i surm ([[918]]) ning järgnev võimuvõitlus Ḩafşūni suguvõsa sees. Ka kodusõja puhkemine [[Leóni kuningriik|Leóni kuningriigis]] [[925]] nõrgendas markkrahvkondade muslimitest mässulisi, keda toetas León. Aastal [[928]] oli Ḩafşūni suguvõsa [[Bobastro]]s sunnitud kapituleeruma. Samal aastal alistati [[Mérida markkrahvkond]]. [[Toledo]] vallutamisega jõudis mässude mahasurumine riigis lõpule.
[[Pilt:Califato de Córdoba - 1000.svg|300px|pisi|Córdoba kalifaat (roheline), umbes aastal 1000]]
▲[[16. jaanuar]]il [[929]] võttis ‘Abd ar-Raḩmān III endale [[kaliif]]i tiitli. Peamine põhjus oli oht [[Magrib]]i [[šiitism|šiiitidest]] [[Fatimiidid]]e poolt, kes samuti nõudlesid [[Kalifaat]]i. Hiljem oli Fatimiididega kokkupõrkeid ülevõimu pärast [[Maroko]]s. Juba alates [[914]]. aastast oli rajatud sõjalaevastikku, ning [[931]] hõivati mereäärsed linnad [[Ceuta]] ja [[Tanger]] ([[Melilla]] oli vallutatud juba [[927]]) ning need muudeti kindlusteks. Liidud [[berberid|berberi]] hõimudega (sealhulgas ''[[Banū Īfrān]]'') ja [[Salihhiidid]]ega takistasid Fatimiidide ekspansiooni jätkumist Marokos.
Ka [[Kastiilia]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni kuningriigi]] vastu kaitses ‘Abd ar-Raḩmān III end pikaajalises võitluses hästi, näiteks võideti [[920]] Leóni ja [[Navarra kuningriik]]i. Ent augustis [[939]] sai ‘Abd ar-Raḩmān III [[Simancase lahing]]us Leónilt rängalt lüüa; kaliif ise sai haavata ja pääses napilt vangivõtmisest. Siiski õnnestus [[951]] kehtestada [[Córdoba kalifaat|Córdoba kalifaadi]] ülevõim Leóni, Kastiilia ja Barcelona üle, millega kaasnesid kristlastelt suured [[andam]]id. Córdoba kalifaadi tähtsust näitab ka tõik, et [[Bütsants]] sõlmis selle riigiga liidu Fatimiidide vastu ning [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto Suur]] saatis Córdobasse Saksa saatkonna.
| |||