Matthäus Daniel Pöppelmann: erinevus redaktsioonide vahel

Pöppelmann oli ametilt [[Saksimaa]] liidumaa arhitekt ning seega veetis suurema osa oma karjäärist Saksimaa pealinnas Dresdenis, kus kavandas linna sümboliteks saanud hooned ja ehitised<ref name=":0" />. Arhitekt jõudis Dresdenisse 18 aasta vanuselt 1680. aastal, 1705. aastal sai Saksimaa arhitektiks ning 1718. aastal sai seeniorarhitektiks [[August II]] ehk August Tugeva õukonnas, kes oli lisaks Poola ja Leedu aladele [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] valitseja aastatel 1694–1733, mille pealinn oli Dresden. August Tugeval ja Pöppelmannil on oluline roll linna taas ülesehitamisel pealepärast seda 1685. aastal laastanud tulekahju<ref name="mBnP6" />.

ZwingeriZwinger asub Dresdeni kesklinnas [[Elbe]] jõe läheduses ning selle asukohal oli varem Dresdeni linna kindluse välismüürkindlus, millest on tänapäeval näha ainult välismüüri vundament ehitise edelaosade all, näiteks Kroonivärav on sellevälismüüri kohale ehitatud. NimiNimetus Zwinger tuleb saksakeelsest sõnast, mis tähistab keskaegse Saksamaa linnu ümbritsenud linnamüüride välis- ja sisemüüri vahele jäänud osa, mida algselt kasutati aiana, kus kasvatati eksootilisi taimi. August Tugev naasis Prantsusmaa ja Itaalia reisilt 1690. aastal Dresdenisse ning soovis endale sama võimast hoonet nagu reisil nähtud [[Versailles' loss]] ning vana linnamüüri ei läinud tollal enam vaja linna kaitseotstarbeks. Matthäus Daniel Pöppelmanni 18. sajandil tehtud plaan hõlmasnägi ette kujundada lisaks Zwingeri peoplatsile ja aiale ka tänapäeval Semperi ooperi alla jäävat ja selle esist platsi aedadena. Palee ehitus algas 1710. aastal ja kestis 1728.18 aastani väljaaastat ning ehitis onoli mõeldudette nähtud turniirideks, festivalideks ja teisteks kuninglikeks pidustusteks. Zwinger avati pidulikult 1719. aastal August Tugeva pulmade jaoks, kuid tollal olid valmis ainult hoone välisosad ning alles 1728. aastaks valmisid siseruumid<ref name=":1" />. See koosneb ühe- ja kahekorruselistest hoonetest, mis vahelduvad neist kõrgemate paviljonidega ümber nelinurkse väljaku. Hoone on ehitatud barokkstiilis ja seda on eriti näha fassaadil, mis on rohkelt kaunistatud kuldsete dekoratiivsete detailidega, eriti Kroonvärav. Skulptuurid lisas fassaadile skulptor [[Balthasar Permoser]], kes oli saksa skulptor ning õppides Itaalias, mõjutas teda [[Gian Lorenzo Bernini]] barokk-kunst, mida ta pärast Dresdenis oma skulptuurides väljendas. Samuti on saksa barokkehitiste tunnuseks suured paljuruudulised ja ülalt kaarjad aknad ning purskkaevude rohkus parkides<ref name="ieF9f" />. 1733. aastal peale August Tugeva surma jäi ehitus pooleli ning peoplats jäi ühest küljest avatuks teatriväljaku (Semperi ooperi väljaku) poole, Zwinger olisai igast küljest piiratud tervikuks alles pärast seda, kui arhitekt [[Gottfried Semper]] ehitas aastatel 1847–1855 põhjakülge neoklassikalise hoone, mida kutsutakse Semperi galeriiks<ref name=":1" />. Semperi galerii kaunistused tegi skulptor [[Ernst Rietschel]] ning peale selle hoone valmimist hakatisai ZwingeritZwingerist kutsumariikliku muuseumiksstaatusega muuseum, kui Semperi galeriisse paigutati valitseja kunstikogu. 19. sajandil lisati hoonele lisaks neljandale tiivale ka neli purskkaevu aia keskele<ref name=":2" />.

Zwinger hävitatihävis peaaegu täiesti Teise Maailmasõja pommitamise käigus 13.–15. veebruaril 1945, kuid samal aastal algasid ka taastamistööd ning mõned taastatud hoonetest avati inimestele juba 1951. aastal. 1963. aastaks oli Zwinger suuremas osas taastatud. Hoones asuvad kunstikogud olid enne sõda sealt evakueeritud<ref name=":1" />.

Tänapäeval asuvad Zwingeri hoonetekompleksis koos Vanade meistrite galerii, kus on üle 700 maali, nende hulgas näiteks Tiziani, Raffaeli, Vermeeri ja Rembrandti töid, Dresdeni portselanideportselani kollektsioon, kus on üle 20 000 Jaapani, Hiina ja Meisseni portselaniportselaneset, ja Kuninglik matemaatika- ja füüsikainstrumentide kabinet, kus on erinevad kartograafia- ja mõõteriistad<ref name=":2" />.

Endine kuningate suveresidents Pillnitzi palee asub Dresdeni linna idaosas elbeElbe jõe kaldal endises külas, kuid tänapäeval linnaosas nimega Pillnitz ning seda kasutasid kuningad suveresidentsina. Pillnitzi palee koosneb kolmest põhihoonest: Jõeäärne palee (Wasserpalais) jõekaldal, Mäepalee (Bergpalais) mäe peal, mõlemad barokkstiilis [[Chinoiserie|chinoserie]] elementidega ning hilisem neoklassika stiilisneoklassitsistlik Uus palee (Neues Palais). Paleehooned ümbritsevad barokkaeda ning on ise ümbritsetud suurest avalikkust aiast, kus asuvad erinevad paviljonid, kirik ja teised hooned. August Tugev päris selle hoone ning lasi selle ümber ehitada Pöppelmannil, et see sobituks pidustuste jaoks. Ehitusega alustati 1720. aastal kui Pöpppelmann muutis senised hooned ja kiriku baroksemaks. Kõigepealt muudetiehitati ümber aastatel 1720/21 Jõeäärne palee Pöppelmanni plaanide järgi ära, seejärel aastatel 1723/24 Mäepalee, samal ajal lisati ka aed ning aastal 1725 ehitus lõpetati pannes fookuse rohkem chinoserie stiilile, seejärel arvatakse, et August [[August II|II]] huvi kadus ning ta keskendus rohkem teistele ehitistele ja Pillnitzi palee unustati. 1725. aastal lisaskavandas Prantsuse arhiekt Z.[[Zacharias Longuelune]] Jõeäärsele paleele trepid, mis viivad alla gondolagondli dokini.

1723. aastal palus August tugev Pöppelmannil lisada palee aeda Püha Vaimu kirik, mis oma asukoha tõttu on tuntud kui viinamarjaistanduseveinimäe kirik (Weinbergkirche).

HertsogSaksimaa hertsog Moritz leidis Dresdeni linnast põhja jäävad alad olevat väga head jahtimiseksjahipidamiseks ning peagi rajas sinna enesele jahilossi, mille lasi August Tugev 1723. aastal Pöppelmannil ümber kujundada. Pöppelmann lisas neljale tornile lisakorruse ning tornid ühendati ka peamajaga, kuna eelnevalt olid vaid omavahel ühendatud. Lisaks ühendavad lossi kaheksa inimtekkelist tiiki ja kaheksa tiigimaja.

PargiDresdenist umbes 20 kilomeetri kaugusel asuva pargi ostis August Tugev oma kindraladjutandilt krahv von Wackerbarthilt, kes pidi jätkama ehitust, kuid valitseja plaanide järgi, 1723. aastal eesmärgiga korraldada pargis pidustusi [[Valge Kotka orden|Poola Valge Kotka ordeni]] saanutele. Pöppelmanni töö oli kavandada parki kolme tiivaga Fredericku palee, muutes Wackerbarthi kavandeid, mis osutusid mõõtudelt valitseja plaanide jaoks liiga väikeseks, kuid raha puuduse tõttu 1732. aastal jäeti projekt pooleli ning Pöppelmanni kavandeid ei viidud kunagi ellu. Algse plaani kohaselt oli ka kavandatud 96 hektari suurune barokkaed, mis oleks justkui Saksimaa [[Versailles' lossi aiad|Versailles]], kuid teostadapargiks jõutikujundati ainult 12 hektarit<ref name=":3" />. 1727. aastal valmis üks oranžeriidest ning aed oli sama suur nagu ta tänapäevani on jäänudsäilinud. Samal aastal korraldas August Tugev esimest korda pidustused Poola Valge Kotka ordeni omanikele ning tema poeg jätkas sama pidustuse korraldamisttraditsiooni kuni 1756. aastani, kui korrati sündmust veel 12 korral. Fredericku palee lammutati 1871. aastal ning ei ole piisavalt finantse, et tervet hoonet taas üles ehitada, seega on tänapeävaltänapäevani allessäilinud ainult hoone idatiib, mis kannab nime Fredericku Väike Palee ja keskmisest hoonest on säilinud ainult vundament.

[[Fail:Japanisches Palais in Dresden 3.jpg|pisi|alt=|Jaapani plaeepalee fassaad]]

LisaksPöppelmann laiendas Pöppelmann Dresdeni Hollandi paleed, mille Augustus Suur oli 1717. aastal ostnud, mida tänapäeval kutsutakse Jaapani paleeks ning mis valmis aastatel 1723–1733.<ref name=":0" />. Hoone on [[Elbe]] kaldal nelja tiivaga hilisbaroki ja klassitsistliku stiili segu ning oli algselt mõeldud Augustus Tugeva jaapani portselanikollektsiooni jaoks, kuid hoonet ei kasutatud selleks kunagi, vaid ruume on kasutanud hoopis raamatukogu ja skulptuurimuuseum. ValitsejaValitsejal soovisoli veider soov, mida ei jõutud kunagi ellu viia, et hoone katus, seinad ja laed oleksid portselanist, kuid seda ei jõutud kunagi ellu viia<ref name="JfA7p" />. Hoone on nime saanud Jaapanit meenutava kurvilise katuse pärast, lisaks on välisilmes ka palju chinoserie elemente, nagu hoone siseõues olevad Hiina ehisäärised.

Pöppelmann kavandas lisaks hoonetele ka tamme, teid ja ka sildu, näiteks Dresdeni Augusti sild, mis ehitatud Elbe jõe peale aastatel 1727–1731<ref name=":0" />. Kuni 1750. aastalaastani oli see sild ainuke, mis ühendas Elbe kaldaid omavahel. SamaleSamal kohalekohal ehitatioli sild juba aastalehitatud 1070. esimene sildaastal ning kolmandatPöppelmanni kordakavanditega ehitatiehitatud seesild ümberoli Pöppelmanni kavanditegakolmas. Tänapäeval tuntudPraegune sild on sinna ehitatud 1949. aastal ehk viies sild samal kohal, peale eelmise silla hävinemist 1945. aasta pommitamises. LisaksSel mitmetelekohal sildadeleasuv samas kohassild on sellelkandnud olnudmitmeid ka veel mitmeiderinevaid nimesid ja inimesi kelle järgi nimetati, kuid peale Saksamaa ühinemist 1990. aastal otsustati nimetada sild siiski Saksimaa kuulsama kuninga August Tugeva järgi<ref name="8T1xy" />.

Kolme kuninga kirik ehitati Dresdenisse aastatel 1732-1739 Pöppelmanni ja arhitekti G.[[George Bähr|George Bähri]] koostöös. Kirikul on neobaroki stiilisneobarokne torn, mis lisati hoonele umbes 100 aastat hiljem. Kirik saikannatas samutiTeises Maailmasõjas pommitamises viga ning vanasetesialgsest kirikust on säilinud B.Johann Benjamin Thomä barokkaltar. Hoones asub koos sanktuaariumiga ka konverentsikeskus, mispakumis pakub õvimelusivõimalusi õppetööd ja koosolekuid korraldada. Kirikus asub üks Dresdeni tähtsamaid säilinud renessanssmonumente - 12,5 meetrine "Dresdeni surmatants", mis on tehtud C.Cristoph Waltheri poolt vahemikus 1534-1536 ning algselt loodi algselt Dresdeni kindluse jaoks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.dresden.de/en/tourism/attractions/sights/neustadt_district/dreikoenigskirche-church.php|Pealkiri=Dreiköningkirche Church|Väljaanne=Dresden|Aeg=|Kasutatud=19.11.2018}}</ref>.