Akadeemiline organisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P katolik > katoliku
8. rida:
Pariisist said alguse veel ka teist tüüpi üliõpilasorganisatsioonid – kolleegiumid (''collège''). Need kujunesid 13. sajandil loodud usuteadusliku õppeasutuse [[Sorbonne]]'i juures. Hiljem laiendati õppeasutust ja suurenenud üliõpilaspere jagunes mitmesse kolleegiumi, kus aja jooksul arenesid välja oma kombed ja traditsioonid ning need kandusid põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Taoline õppiva noorsoo organiseerumine levis Pariisist ka mõningatesse teistesse prantsuse ülikoolidesse.
 
Oma algkodust, Pariisi rahvusvahelise ülikooli juurest, levisid natsioonid pea kogu Euroopa rahvuslikesse ülikoolidesse. Taolisest arengust jäid mõjutamata vaid inglise õppeasutused. Inglismaal arendas kasvatussüsteemi välja tsentraalne võim, st katolikkatoliku kirik. Selleks võeti Prantsusmaalt üle internaatide süsteem ja toomkirikute juurde loodi õppeasutused, mis pidid ette valmistama kirikliku haldusorganisatsiooni kõrgemaid ametikandjaid. Sellises õppeasutuses said kasvandikud nii kesk- kui ka kõrghariduse. Vanim taoline õppeasutus Inglismaal on [[Winchester]]i kool. Kui katoliku kiriku mõju vähenes, vabanesid õppeasutused kiriku mõjusfäärist, kasvatusprintsiipides aga muudatusi ei tehtud. Loodi uusi koole (''public schools''), mis võtsid jälle eeskujuks toomkirikute kolledžid.
 
== Üliõpilasorganisatsioonide levik ==