Itaalia kuningas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
newer version (GlobalReplace v0.6.5) |
Resümee puudub |
||
6. rida:
'''Itaalia kuningas''' ([[Ladina keel|ladina]]: ''Rex Italiae''; itaalia: ''Re d'Italia'') oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu [[Apenniini poolsaar]]t pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langust. Pärast keiser [[Romulus Augustulus]]e kukutamist aastal 476 nimetati [[herulid|herulite]] juht [[Odoaker]] valitseva [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Zeno]] poolt Itaalia hertsogiks (''Dux Italiae''). Hiljem kuulutasid germaani [[föderaadid]] [[skirid]] ja herulid, samuti suur osa Itaalia Rooma armeest Odoakeri Itaalia kuningaks (''Rex Italiae''). Aastal 493 tappis [[Idagoodid|idagootide]] kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri ja lõi Itaalia kuningate uue dünastia. Idagootide võim lõppes, kui aastal 552 [[Gooti sõda| vallutati Itaalia]] [[Bütsants]]i poolt tagasi.
Aastal 568 tulid poolsaarele [[langobardid]] ja söandasid taasluua barbarite kuningriigi vastukaaluks keisririigile, kehtestades oma võimu enamuse Itaalia üle, välja arvatud [[Ravenna eksarhaat]] ning [[Rooma hertsogkond|Rooma]], [[Venezia hertsogkond|Venezia]] ja [[Napoli hertsogkond|Napoli]] hertsogkonnad ja lõunapoolseid osi. 8. sajandil võimaldas itaallaste ja bütsantslaste vaheline võõrandumine vallutada langobardidel ülejäänud Rooma enklaavid Põhja-Itaalias. Siiski võideti neid aastal 774 [[Karl Suur]]e [[frangid|frankide]] poolt, kes kukutasid nende kuninga ja võtsid üle tiili "Langobardide kuningas". Pärast Frangi riigi lagunemist liitis [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. Järgnenud keisrid kasutasid tiitlit "Itaalia kuningas" kuni [[Karl V]]-ni. Esialgu krooniti neid [[Pavia]]s, hiljem [[Milano]]s ja Karl krooniti [[Bologna]]s.
Aastal 1805 krooniti [[Napoleon I]] [[Lombardia raudkroon]]iga [[Milano toomkirik]]us. Järgmisel aastal jäeti Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] oma keisritiitlist ilma. Napoleon I kukutamisest (1814) kuni [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemiseni]] (1861) ei olnud Itaalia monarhi, kes nõudnuks üleüldist tiitlit. ''[[Itaalia ühinemine|Risorgimento]]'' kehtestas [[Savoia dünastia]] edukalt üle kogu poolsaare, ühendades [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]] ja [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia]] kuningriigid. Monarhia asendati [[Itaalia|Itaalia vabariigiga]] pärast [[Itaalia põhiseaduslik referendum, 1946|põhiseadusliku referendumi]] korraldamist 2. juunil 1946. Itaalia monarhia lõppes ametlikult sama aasta 12. juunil ja Umberto II lahkus riigist.
| |||