Redaktsioon: 20. märts 2018, kell 02:14 redigeeri Aavindraa (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust Replacing superseded 'Gustav Klimt 016.jpg' with 'The Kiss - Gustav Klimt - Google Cultural Institute.jpg' Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. november 2018, kell 20:51 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: \| Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus\|1918\|2\|6\|1862\|7\|14}} \| Surmakoht = [[Viin]], [[Austria-Ungari]] \| Rahvus = [[austerlased\|austerlane]] \| Tegevusala = maal, kino \| Kunsti õppinud = 35. rida: [[1888]]. aastal sai Klimt keiser [[Franz Josef I]]-lt [[Kuldne Teeneteorden\|Kuldse Teeneteordeni]] oma panuse eest Austria kunstipärandisse. [[1890]]. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ja jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Gustav Klimt oli üks ~~[[Wiener Sezession]] (~~[[Viini Setsessioon]])i liikumise loojaid ja [[1897]]. aastal ka president. Niisamuti tegeles ka selle grupi trükisega Ver Sacrum (Püha Allikas). Viini Setsessiooniga jäi ta seotuks kuni aastani [[1908]]. [[Pilt:Gustav Klimt 046.jpg\|thumb\|Adele Bloch-Bauer I portree, mis müüdi 2006. aastal rekordilise 135 miljoni USA dollari eest.]] 1890. aastast alates veetis Klimt oma suvepuhkuse Flöge perekonnaga [[Attersee]] kallastel ning maalis seal mitmed oma maastikumaalid. Need tööd erinesid ainukesena Klimti peamiselt huvitanud teemast ning on oma arvult ja kvaliteedilt nii tasemel, et võiksid kunstnikule omaette kuulsust tuua. Vormiliselt olid need maastikud nagu tema figuuritöödki: rafineeritud disaini ning rõhutatud kujundite ja mustritega. Usutakse, et Attersee maastikutöid maalis kunstnik läbi teleskoobi. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida [[Viini Ülikool]]i Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali, mis valmisid sajandivahetuse paiku. Neid kolme maali ("Filosoofia", "Meditsiin", "Õigusteadus") kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ja "pornograafilise" ainese poolest. Seepärast ei pandudki neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Sellest sai ka kunstniku viimane avalik tellimustöö. Kõik kolm ~~tööd~~teost hävitati põgenevate [[SS]]-väeüksuslaste poolt [[1945]]. aasta mais. [[1902]]. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks, mis toimus helilooja mälestuse auks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud uuesti enne [[1986]]. aastat. Gustav Klimti "kuldset perioodi" teatakse kui kunstniku suure edu ja positiivse kriitika ajastut. Paljudes tema selle perioodi ~~töödes~~teostes oli kasutusel [[lehtkuld]]. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ja "Judith I", kuigi tuntumad tema selle aja ~~töödest~~teostest on siiski "[[Adele Bloch-Bauer I portree]]" ja "[[Suudlus (Klimt)\|Suudlus]]". [[1911]]. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel [[Rooma]]s. [[1915]]. aastal suri tema ema Anna. Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameataki tagajärjel ja ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga paljud ~~tööd~~teosed jäidki lõpetamata. == Looming == [[Pilt:The Kiss - Gustav Klimt - Google Cultural Institute.jpg\|thumb\|"Suudlus" õli lõuendil (1917-1918)]] Klimti ~~tööd~~teosed on purustanud hinnarekordeid. [[2003]]. aasta novembris müüdi Klimti "Maamaja Attersee juures" 29 128 000 USA dollari eest. [[2006]]. aastal müüdi "Õunapuu I" 33 miljoni ja "Kasemets" 40,3 miljoni dollari eest. Mõlemad teosed olid hiljuti tagastatud Adele Bloch-Baueri järeltulijatele. Ronald Lauder soetas 2006. aasta juuni algul New Yorgi [[Neue Galerie]]~~’le~~le maali "Adele Bloch-Bauer I" 135 miljoni USA dollari eest, mis purustas varasema avalikul oksjonil pakutud hinnarekordi, mida oli hoidnud [[Pablo Picasso\|Picasso]] "[[Poiss piibuga]]". Klimti ~~töödele~~teostele on iseloomulik kuldne või ülivärvikas dekoor, mis on sageli [[fallos]]ekujuline. Seda võib näha nii "[[Judith I]]" kui ka "Suudluses" ja eriti maalis "Danae". Üks läbivaid ja peamisi motiive kunstniku töödes on domineeriv naine, ''[[femme fatale]]''. Kunstiajaloolased on Klimti ~~töödes~~teostes ja tema väga isikupärases stiilis leidnud nii [[egiptuse kunst\|egiptuse]], [[Vanakreeka kunst\|vanakreeka]] kui ka [[bütsantsi kunst]]i mõjutusi. Klimtile imponeerisid [[Albrecht Dürer]]i gravüürid, hilise keskaja maalikunst ja jaapani [[ukiyo-e]]. Tema küpsemaid töid iseloomustab varasemate stiilide kõrvaleheitmine ning sümbolismi ja sümbolite kasutamine psühholoogiliste ideede edasiandmiseks ning rõhutamaks kunsti "vabadust" traditsioonilisest kultuurist. Klimti ~~tööd~~teosed on tugevat mõju avaldanud [[Egon Schiele]] maalidele. Temaga koos lõi Klimt [[1917]]. aastal Kunstisaali (Kunsthalle), et püüda hoida kohalikke kunstnikke maalt lahkumast. == Vaata ka ==

Gustav Klimt: erinevus redaktsioonide vahel