Publik: erinevus redaktsioonide vahel

Saabunud kodanlikud revolutsioonid näitasid, et avalikkusel oli võimalus valitsejaid mõjutada. Nii said avalikud poliitilised esinemised jälle Euroopas tavaks. Uutele väljapaistvatele kõnelejatele seati uus eesmärk – inimeste harimine. Valitsused ja erinevad ühiskonnad toetasid avalikke koole ja avalike loengute korraldamist. Selle tulemuseks oli massiline lugemuse levimine: inimesed hakkasid lugema raamatuid, ajalehti ja ajakirju.

Mõnikord sõltuvad publiku omadused olukorrast ja tingimustest, mida iseloomustavad üksikisikud, kellest publik koosneb. Mõnikord saab publikut sütitada/veenda ja nad lähevad kõneleja ideedega kaasa. Samuti erinevad publiku moodustanud grupid, mis tekivad kui kokku on tulnud erinevatesteri sihtrühmadest inimesed.

Sihtrühm, mis koosneb isikutest, kes kuulavad kõnelajatkõnelejat näost-näkku, on kaasatud ja sekkuvad vahendamata. Otsese vaatajaskonna tagasiside mõõtmisel võib sõltuda kõne ajal ja pärast seda tehtud isiklikest intervjuudest, aplausist ja suulistest kommentaaridest.

VastupidiseltErinevalt vahetutelevahetutest sihtrühmadelesihtrühmadest koosnevad vahendatud vaatajaskonnad isikutest, kes tarbivad teksti erinevaleri ajal ja kohas kui kõneleja seda esitab. Vaatajaskonnad, kes tarbivad teksti või kõnesid televisiooni, raadio ja interneti kaudu, loetakse vahendatud vaatajaskondadeks, sest need meediumid eraldavad kõnelejat ja publikut. Sellised kõned on vaatajaskonnast füüsiliselt eemal ja sõnum on kontrollitud. Vahendatud sihtrühmade suuruse ja koostise mõistmine võib olla keeruline, sest raadiokuulajad või televaatajad võivad kõne ajal varieeruda. Vahendatud vaatajaskonna vastuvõtt ja tagasiside võib sõltuda arvamusküsitlustest ja hinnangutest ning veebisaidil esiletõstetud kommentaaridest ja foorumitest. Kehtib ntnäiteks filmide, laulude jpm kohta. Sihtrühma mõõtmisele on spetsialiseerunud ettevõtted.

Kui kõneleja sügavalt mõtiskleb, kahtleb ning arutleb oma ideede üle, võib öelda, et kõneleja adresseerib iseennast kui publikut või arutleb iseendaga. Teadlased Chaim Perelman ja L. Olbrechts-Tyeca kirjutavad oma raamatus “The New Rhetoric: A Treatise on Argumentation”, et kõneleja on paremas positsioonis kui keegi teine, et testida oma argumentide väärtust. Kõneleja ise ei saa leida retoorika eesmärki. Sellegipoolest on ta publikutüüp, kes mitte ainult ei toimi eneseabi funktsioonina, vaid ka olemasolevate veenmisvahendite avastamise vahendina.

Universaalne publik on kujutletav publik, mis on kõneleja jaoks kui eetiline ja vaidlustatav test. See eeldab, et kõneleja kujutab ette publikut, mis koosneb erinevateerineva taustadegataustaga isikutest. Eesmärgiga näha, kuidas on tekst või kõne sisu sellele sihtrühmale meeltmööda.

Interneti kaudu antakse igale inimesele võimalus osaleda erinevateleri viisidelviisil. [[Internet]] annab inimestele võimaluse kirjutada ja jõuda inimesteni, kes on huvitatud sellest, millest nad kirjutavad. Kui kirjutajad kirjutavad veebis, saavad nad moodustada kogukondi inimestega, kellega nad jagavad ühiseid huve. Sihtrühmad, milleni inimesed püüavad jõuda, võivad olla üldised või spetsiifilised, sõltuvalt sellest, mida kirjanik oma võrgupostitustesveebipostitustes arutab.

Publiku osalust leiab tihti etendustest, kus lõhutakse neljandat seina. Näidete hulka kuuluvad traditsioonilised Briti pantomiimid, stand-up komöödiadpüstijalakomöödiad ja mitmesugused loomingulised lavastused nagu "Blue Man Group".

Publiku osalemise üks tuntumaid näiteid on film ja muusikal "The Rocky Horror Picture Show" ning selle varasem eelkäija "The Rocky Horror Show". Publiku osaluse elemente peetakse üheks kõige olulisemaks osaks filmis ning isegi filmi DVD-l on olemas võimalus valida audioversioon, kus kõlabkõlavad ka publikpubliku reaktsioonid.