Kontakt (psühholoogia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''(Psühholoogiline) kontakt''' on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtlemispartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Watzlawick,P., Bavelas,J.B., Jackson,D.D.|pealkiri=Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes|aasta=1967|koht=|kirjastus=Norton Co.|lehekülg=}}</ref>
 
Kontakti mõistele lähedased mõisted on [[rapport]] <ref name=":3" /> ja ''connection''.
Kontakt on lähedane suhe kahe inimese või grupis olevate inimeste vahel, kus inimesed suhtlevad loomulikul viisil ja ladusalt ning mõistavad üksteise tundeid, ideid. Kontakt soodustab inimeste avatust, teineteisemõistmist, suuremat soovi panustada ja loob eeldused usalduse tekkeks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Spencer-Oatey, H.|pealkiri=(Im)Politeness, Face and Perceptions of Rapport: Unpacking their Bases and Interrelationships|aasta=2005|koht=Politeness Research. 1|kirjastus=|lehekülg=95–119}}</ref>
 
InimesedKontakt püüavadrapporti mitmesugustekontekstis tegevustegaon luualähedane suhtlemisekssuhe kahe inimese või grupis olevate inimeste tingimusedvahel, miskus aitavadinimesed  suhtlemisesuhtlevad osapooltelloomulikul jõudaviisil soovitudja eesmärginiladusalt ning mõistavad üksteise tundeid, ideid. KontaktSelline kontakt soodustab inimeste avatust, üksteise mõistmistteineteisemõistmist, suuremat soovi panustada ja loob eelduseeeldused usalduse tekkeks.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=McKaySpencer-Oatey, MH.|pealkiri=(Im)Politeness, Davis,Face M.,and Fanning,Perceptions P.|pealkiri=Suhtlemisoskusedof Rapport: Unpacking their Bases and Interrelationships|aasta=20042005|koht=Politeness Research. 1|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=95–119}}</ref>
 
= Kontakti koostisosad =
58. rida:
 
= Psühholoogilise kontaktivõime mõjutajad =
Eestis juba 1980/90ndatel aastatel Henn Mikkini juhtimisel välja töötatud suhtlemisoskuste koolitamise metoodikates, sh [[Suhtlemistreening|suhtlemistreeningus]] on oluline koht seoste nägemisel suhtlemisoskuste valdamise ja isiksuslike eripärade vahel.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Seilenthal, A., Vainre,M., (koostajad)|pealkiri=Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu arengu lugu|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Suhtlemistreenerite Ühing|lehekülg=}}</ref>
 
Ühelt poolt on kontakti saavutamiseks vajalikud välised jälgitavad suhtlemisoskused, mida on võimalik kõrvalt jälgida - alates enese häälestamisest kontaktiks konkreetse isikuga ning suhtlemisel vajalike rituaalide  ja kohaste suhtlemismudelite valdamisest (nt enese esitlemine, [[selge eneseväljendus]], [[aktiivne kuulamine]] ja neil põhinevad kompleksoskused).
64. rida:
Teiselt poolt on ülioluline isiksuse sisemine valmisolek rahuldustpakkuvaks psühholoogiliseks kontaktiks, mida võivad kahjustada isiksusest pärinevad kontaktihäired.
 
Isiksusest tulenevate tõrgete alla paigutub lai spekter psüühilisi nähtusi: raskestitaibatavad irratsionaalsed ideed, kontraproduktiivsed hoiakud, [[Kaitsemehhanismid|ebaküpsed kaitsed]], liialdatud hirmud jm emotsionaalsed tõrked loomuliku avatuse, soojuse ja respekti avaldumisel, st [[rapport]]´i  saavutamisel.
 
Sillaks väliste oskuste ja sisemise valmisoleku vahel ongi<ref name=":2" />
72. rida:
* tõhus toimetulek taju valikulisusega.
 
Kui oskuste pool on edukalt arendatav [[Suhtlemistreening|suhtlemistreeningu]] jt aktiivõppe meetoditega, siis isiksusest tulenevad tõrked vajavad teadvustamist ja läbitöötamist [[Psühholoogiline nõustamine|psühholoogilise nõustamise]] ning [[psühhoteraapia]] abil. Seetõttu on suhtlemistreenerite väljaõppe oluliseks osaks ka treeneri töö omaenda isiksusega ning isiksusliku tagasiside andmise oskuse omandamine edaspidiseks tööks oma koolitatavatega treeningu käigus tehtavate suhtlemisharjutuste alusel.
 
Ilmneb ka nende kahe meetodi kompensatoorsus, st [[Suhtlemisoskused|suhtlemisoskuste]] treenimine võib kaasa aidata isiksuslikule arengule, mille tulemusena vähenevad treenitava negatiivsed [[Eelhoiak|eelhoiakud]], ebakindlus jms, ning ka vastupidi – [[psühhoteraapia]] tõenäoliseks tulemuseks on loomuliku ja avatud suhtlemise esilepääs ilma suhtlemisoskuste spetsiaalse treenimiseta.
 
Psühholoogilise kontakti kaks poolt<ref name=":0" />