Soome-ugri keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Soome-ugri keeled''' on [[uurali keeled|Uurali keelkonna]] suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid ([[soome keel|soome]], [[eesti keel|eesti]] jt) keeli kõnelevad rahvad elavad [[Euroopa]] põhjaosas ning [[ugri keeled|ugri haru keeli]] kõneldakse nii [[Doonau]] jõgikonnas ([[ungari keel|ungari]]) kui ka [[Lääne-Siber]]is ([[handi keel|handi]] ja [[mansi keel]]ed).
Erinevalt enamikust [[Euroopa]] keeltest ei kuulu soome-ugri keeled [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka.
15. rida:
Saami, [[mansi keel|mansi]] ja [[handi keel|handi]] põhimurdeid peetakse eri keelteks. Samuti räägitakse viimastel aastakümnetel ühe [[karjala keel]]e asemel mitmest karjala keelest ning eesti keele [[lõunaeesti murded|lõunaeesti murdeid]] peetakse kohati eraldiseisvaks [[lõunaeesti keel]]eks.
[[Uurali keelkond|Uurali keelkonnale]] omaselt on kõik soome-ugri keeled [[Soovõrdsed keeled|soovõrdsed]], nendes puudub grammatiliselt sugu. Neid ühendab keelesugulus ja väljasuremisoht.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.loodusajakiri.ee/aaasta-viimane-horisont-hapniku-tootmine-marsil-vahemuskeelte-elujoud-ja-kaali-moistatuse-lahendamine/|Pealkiri=Aaasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine|Väljaanne=[[Horisont]]|Väljaandja=MTÜ [[Loodusajakiri]]|Aeg=[[18. november]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181123110028/https://www.loodusajakiri.ee/aaasta-viimane-horisont-hapniku-tootmine-marsil-vahemuskeelte-elujoud-ja-kaali-moistatuse-lahendamine/|tsitaat=Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või vähemal määral ohustatud.}}</ref>
==Klassifikatsioon==
| |||