Askold: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 16 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q381737 (translate me) |
viki |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib Kiievi vürstist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Askold (täpsustus)]]}}
'''Askold''' [ask'old] ([[vene keel|vene]] Аскольд, Асколд, Осколд, [[ukraina keel|ukraina]] Аскольд, [[idavanapõhja keel|idavanapõhja]] ''Haskuldr'', [[läänevanapõhja keel|läänevanapõhja]] ''Höskuldr'' 'odaomanik'; suri umbes [[882]] või [[884]] [[Kiiev]]is) oli [[kroonika]] "[[Jutustus möödunud aegadest]]" järgi [[Rjurik]]u kaaskondlane, [[varjaagid|varjaagi]] väepealik ja [[Kiievi vürst]]. Kroonika järgi ei olnud ta Rjuriku sugulane, kuid oli [[bojaar]].
Koos
[[Voskressenski kroonika]] ja teised [[kroonika]]d teatavad, et Askold ja Dir sõdisid [[drevljaanid]]e ja [[uglitšid|uglitšitega]]. [[Joakimi kroonika]]s öeldakse, et Askold võitles edukalt [[kasaarid]]ega.
Aastal [[866]] (või [[860]]; keiser Michaeli 14. valitsemisaastal) ründasid Askold ja Dir Konstantinoopolit. See rünnak oli kreeklastele ootamatu. [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] [[Photios I]] ütleb sel puhul, et see oli nagu välk taevast. Ta räägib sellest jutlustes ning [[867]] kirjutatud ringkirjas piiskoppidele. [[Bütsantsi keiser]] [[Michael III]] Joodik oli sel ajal sõjaretkel [[araablased|araablaste]] vastu ning oli juba jõudnud Musta jõeni, kui [[eparh]] (kohalik haldur) saatis talle sõnumi, et [[russid]]e sõjaretk on tulemas Konstantinoopoli peale. Keiser pöördus tagasi. Russid sõitsid kahesaja laevaga [[Kuldsarve laht]]e, tapsid palju kristlasi ning piirasid linna ümber. Nad rüüstasid eeslinnad, põletasid maha hooned ja põllud ning tapsid palju lapsi, naisi ja rauku. Vesi jõgedes muutus vereks, allikaid ja veekogusid oli võimatu ära tunda, sest kõik nad olid täis surnukehi. Kuid äkitselt tõusis tormituul ning suured lained pühkisid laiali kõik russide laevad, need purunesid vastu kallast, nii et vähestel õnnestus koju naasta.
Sellest sündmusest hakkab kroonikakirjutaja [[Nestor (kroonik)|Nestor]] arvama Vana-Vene ajalugu. See märgistab ka Vene (Russi) ilmumist maailmaajaloo areenile.
18. rida ⟶ 12. rida:
[[16. sajand]]ist pärinevas [[Nikoni kroonika]]s (Askoldi hakati seal nimetama Oskoldiks) teatatakse [[864]]. aasta all Askoldi poja hukkumisest [[bulgaarid]]e käe läbi, [[865]]. aastal Askoldi ja Diri sõjaretkest [[polotšaanid]]e vastu, "kellele nad tegid palju halba", [[867]]. aasta all nende naasmisest Konstantinoopoli alt maleva jäänustega ning sellest, kuidas nad lõid hulka [[petšeneegid|petšeneege]]. Sealsamas räägitakse Kiievi russide ja nende vürstide [[ristimine|ristimisest]]. See sündmus leidis aset [[874]]. aasta paiku ja seda kinnitavad Bütsantsi kroonikad.
Aastal [[879]] suri põhjas Rjurik ning tema järglaseks sai [[vürst]] [[Oleg]], kes oli tema sugulane ning kellest sai tema väga väikese poja [[Igor]]i eestkostja. Umbes [[882]] läks Oleg retkele, võttes kaasa palju sõjamehi, ning jõudis Kiievi mägedeni ja sai teada, et seal on vürstideks Askold ja Dir. Ta peitis oma sõjamehed laevadesse ning läkitas Askoldi ja Diri juurde saadiku järgmiste sõnadega: "Me oleme kaupmehed ning läheme Olegi ja vürstipoeg Igori juurest kreeklaste juurde. Tulge meie, oma suguvendade, juurde." Ja Oleg ütles
==Skandinaavia allikad==
26. rida ⟶ 20. rida:
==Historiograafia==
Arvatakse, et kroonikates on ümber töötatud pärimus selle kohta, et Askold ja Dir olid enne Olegi ja Igori tulekut Kiievi vürstid. Aastal [[1095]] [[Kiievi Petšerski suurklooster|Petšerski kloostris]] koostatud "Algkroonika" ("Jutustus möödunud aegadest") täiendas vürstisoo ühtsuse idee rõhutamiseks seda pärimust detailiga, et Askold ja Dir ei olnud vürstisoost, ning pani Olegi suhu vastavad sõnad.
Enamik ajaloolasi kahtleb selles, et Askold ja Dir olid tõesti vennad ja üldse kaasaegsed. Oletatakse, et nad ei valitsenud üheaegselt ning neid ei tapetud üheaegselt. [[10. sajand]]i araabia ajaloolane [[Masudi]] räägib ühest slaavi kuningast Dirist.
|