Erinevus lehekülje "Genfi konventsioonid" redaktsioonide vahel

täiendus
(täpsustus)
(täiendus)
== Genfi 1949.a. konventsioonid ==
 
* 12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79239|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=4825657B0C7E6BF0C12563CD002D6B0B&action=openDocument|Pealkiri=Convention (I) for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armed Forces in the Field. Geneva, 12 August 1949.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 12. augusti 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud, haigete ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79249|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud, haigete ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=2F5AA9B07AB61934C12563CD002D6B25&action=openDocument|Pealkiri=Convention (II) for the Amelioration of the Condition of Wounded, Sick and Shipwrecked Members of Armed Forces at Sea. Geneva, 12 August 1949.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79251|Pealkiri=Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=77CB9983BE01D004C12563CD002D6B3E&action=openDocument|Pealkiri=Convention (III) relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 12 August 1949.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79260|Pealkiri=Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=AE2D398352C5B028C12563CD002D6B5C&action=openDocument|Pealkiri=Convention (IV) relative to the Protection of Civilian Persons in Time of War. Geneva, 12 August 1949.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. konventsioonide 1977.a. ja 2005.a lisaprotokollid ==
 
* 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79264|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=D9E6B6264D7723C3C12563CD002D6CE4&action=openDocument|Pealkiri=Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of International Armed Conflicts (Protocol I), 8 June 1977.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (II) lisaprotokoll siseriiklike relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/79271|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (II) lisaprotokoll siseriiklike relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=AA0C5BCBAB5C4A85C12563CD002D6D09&action=openDocument|Pealkiri=Protocol Additional to the Geneva Conventions of 12 August 1949, and relating to the Protection of Victims of Non-International Armed Conflicts (Protocol II), 8 June 1977.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. detsembri 2005 (III) lisaprotokoll täiendava eriembleemi kasutuselevõtu kohta <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=8BC1504B556D2F80C125710F002F4B28&action=openDocument|Pealkiri=12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. detsembri (III) lisaprotokoll täiendava eriembleemi kasutuselevõtu kohta|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
II maailmasõja ajal ja järel sai selgeks, et seni kehtinud sõjapidamist reguleerinud normid tuli ülevaadata. Eelkõige vajasid täiendamist Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitles haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamist maismaal<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=09DFB7A98E19533AC12563CD002D6997&action=openDocument|Pealkiri=Convention for the Amelioration of the Condition of the Wounded and Sick in Armies in the Field. Geneva, 27 July 1929.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, 1907. Haagi X konventsioon, mis käsitles sõjapidamist merel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=E5397A0FB560D0A9C12563CD002D6832&action=openDocument|Pealkiri=Convention (X) for the Adaptation to Maritime Warfare of the Principles of the Geneva Convention. The Hague, 18 October 1907.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja Genfi 1929.a. konvetsioon, mis käsitles sõjavangide kohtlemist<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Treaty.xsp?documentId=0BDEDDD046FDEBA9C12563CD002D69B1&action=openDocument|Pealkiri=Convention relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 27 July 1929.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. II maailmasõda tõi valusalt esile ka asjaolu, et täielikult oli puudu regulatsioon, mis tagaks tsiviilisikute kaitse relvastatud konflikti korral.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=2}}</ref>
 
Rahvusvaheline Punase Risti OrganisatsioonKomitee (ICRC) haaras ohjad ning alustas ettevalmistustöödega oktoobris 1945. Järgneva kolme aasta jooksul korraldas ICRC konverentse ja kohtumisi valdkonna spetsialistide, riiklike Punase Risti ühingute ja riikide esindajatega. ICRC tegi põhjaliku uurimustöö sõjavangide kohtlemise, kehtiva sõjaõiguse normide puuduste, Punase Risti ühingute poolt tuvastatud probleemkohtade ning sõjakoledust kannatanud isikute kohta. Kohtumiste tulemusel valmistas ICRC ette 4 konvetsiooni draftid, mille saatis riikidele ja riiklikele Punase Risti ühingutele tutvumiseks mais 1948.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=2-3}}</ref>
 
20.-31. august 1948 toimus Rootsis, Stockholmis, XVII Rahvusvaheline Punase Risti Konverents, millel osales 50 riigi esindajad ja 52 riigi Punase Risti ühingu esindajad. Konverentsil vaadati üle ICRC poolt esitatud konventsioonide draftid, tehti neisse muudatusi ning kiideti lõpuks heaks. ICRC poolt koostatud ja XVII Rahvusvahelisel Punase Risti Konverentsil heaks kiidetud konventsioonide mustandid said põhidokumentideks, mida hakati arutama 1949.a. Genfi Diplomaatilisel Konverentsil, ja millest kasvasid välja Genfi 1949.a. konventsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=3-4}}</ref>
21. aprill - 12. august 1949 toimus Šveitsis, Genfis, Diplomaatiline Konverents Rahvusvaheliste konventsioonide kehtestamiseks kaitsmaks sõjas kannatanuid. Kohal oli 59 riigi esindajad ning vaatlejad neljast riigist. Konverentsil otsustati koostada 4 konventsiooni, mis käsitleksid vigastatud ja haigete võitlejate kohtlemist maasõjas; vigastatud, haigete ja merehädas võitlejate kohtlemist merel; sõjavangide kohtlemist ja tsiviilisikute kaitset relvastatud konflikti ajal. Konverentsi lõpuks valmisid konventsioonide lõpptekstid.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=}}</ref>
 
Genfi Diplomaatilise Konverentsi lõpus 12. augustil 1949 allkirjastasid Genfi 1949.a. 4 konventsiooni järgmised riigid: Afganistaan, Albaania, Argentiina, Austraalia, Austria, Belgia, Birma, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Guatemala, Hiina, Iirimaa, Iisrael, India, Iraan, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Kolumbia, Kreeka, Kuuba, Liechtenstein, Liibanon, Luxemboug, Madalmaad, Mehhiko, Monaco, Nicaragua, Norra, Nõukogude Liit, Pakistan, Peruu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Püha Tool, Rumeenia, Siiam, Soome, Šveits, Taani, Tšehhoslovakkia, Tšiili, Ungari, USA, Uruguay, Uus Meremaa, Ühendkuningriik.<ref>{{Raamatuviide|autor=International Committee of the Red Cross|pealkiri=The Geneva Conventions of August 12, 1949|aasta=|koht=Genf|kirjastus=International Committee of the Red Cross|lehekülg=}}</ref>
 
== Genfi 1949.a. konventsioonide ühine artikkel 3 ==
Kõigi neli konventsiooni sisaldavad artiklit 3, mis sätestab miinimustandardi, millist tuleks kohaldada kõikides siseriiklikkes konfliktides. Artikkel 3 on konventsioonides läbivalt sama sõnastusega (II konventsiooni on vastavalt täiendatud merehädalistega). Peale II maailmasõda on enamus relvastataud konfliktidest olnud siseriiklikud, mistõttu on Genfi konventsioonide ühine artikkel 3 omandanud erilise tähtsuse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kalshoven, Frits; Zegveld, Liesbeth|pealkiri=Sõjapidamise piirangud. Sissejuhatus rahvusvahelisse humanitaarõigusesse.|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=73}}</ref>
 
Artikkel 3:
 
''"Kui lepingupoole territooriumil tekib relvakonflikt, mis ei ole rahvusvaheline, peab konfliktiosaline kohaldama vähemalt järgmisi sätteid:''
 
''(1) Sõjategevusest aktiivselt mitte osa võtvaid isikuid, sealhulgas relvajõudude liikmeid, kes on alistunud ja neid, kes on jäänud võitlusvõimetuks (hors de combat) haiguse, haavata saamise või kinnipidamise tagajärjel või muul põhjusel, tuleb igas olukorras kohelda humaanselt, ilma mis tahes vaenuliku vahetegemiseta rassi, nahavärvi, religiooni või veendumuste, soo, sünnipära või varalise seisundi või muu sellise kriteeriumi alusel.''
 
''Seetõttu on eelpool nimetatud isikute suhtes alati ja kõikjal keelatud järgmised toimingud:''
 
''(a) vägivald elu ja isiku vastu, esmajoones tapmine, vigastamine, julm kohtlemine ja piinamine;''
 
''(b) pantvangide võtmine;''
 
''(c) isikliku au haavamine, esmajoones alandav ja alavääristav kohtlemine;''
 
''(d) karistuste mõistmine ja täideviimine ilma eelneva otsuseta, mille on teinud tavapäraselt moodustatud kohus, mis võimaldab kõiki tsiviliseeritud rahvaste tunnustatud asendamatuid õiguslikke tagatisi.''
 
''(2) Haavatud ja haiged tuleb kokku koguda ja nende eest hoolitseda.''
 
''Erapooletu humanitaarorganisatsioon, nagu Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, võib pakkuda konfliktiosalistele oma teeneid.''
 
''Konfliktiosalised peaksid püüdma erikokkulepetega jõustada ka kõik käesoleva konventsiooni ülejäänud sätted või osa nendest.''
 
''Eelnevate sätete kohaldamine ei muuda konfliktiosaliste õiguslikku staatust."''
 
==Vaata ka==
9

muudatust