Malta: erinevus redaktsioonide vahel

Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis Maltal 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltale moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta [[Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltal elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele ja 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltal kohalik [[aadel]]kond.