Francisco de Goya: erinevus redaktsioonide vahel

1780. aastal maalis ta teose “[[Jeesuse ristilöömine|Kristuse ristilöömine]]” ning selle teosega valiti ta San Fernando kunstiakadeemia liikmeks, sama asutuse, mis lükkas kunstniku varajases nooruses kaks korda tagasi. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust.<ref name=":1" />

 

1792. aastal haigestus Goya raskelt, mille tagajärjel jäi ta kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. 1798. aastal esitati talle tellimus maalida San Antonio de la Floridasse freskod, mille stiil moodustas Goya senisele maalikunstile iseloomulikke variatsioone.<ref name=":0" />. [[Napoleon I|Napoleoni]] valitsusajal 1808–1814 töötas Goya õukonnakunstnikuna [[Prantsusmaa|Prantsusmaal.]] Ta oli sügavalt mõjutatud sõjalisest terrorist ning süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused"<ref name=":4" />

 

Fail:Peregrinación a la fuente de San Isidro.jpg|[[:en:Pilgrimage_to_the_Fountain_of_San_Isidro|''A Pilgrimage to San Isidro'',]] 1819–1823, Museo del Prado, Madrid

</gallery>

 

Samal aastal kui tema püüdlus taastada liberaalne valitsuskord luhtus, lahkus Goya vabatahtlikult Prantsusmaalt ning suundus Bordeaux’sse, kus ta elas ja töötas kuni elupäevade lõpuni. Leocadia Weiss, kes oli kunstniku kauge sugulane, hoolitses Goya eest tema Bordeaux' kodus, kui Bayeu suri. Ta veetis oma elu Goya Quinta del Sordo villas koos oma tütrega kuni 1824. aastani. Arvatakse, et kahe vahel võis olla romantiline suhe, kuid pigem oli tegemist sentimentaalse suhtlusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gassier, Pierre|pealkiri=Goya: A Biographical and Critical Study.|aasta=1955|koht=New York|kirjastus=Skira|lehekülg=103}}</ref> Goya ei pärandanud naisele testamendis mitte midagi ning tihti oli ajastule tinglik, et armukesele jätekase olukorrast sõltuvalt midagi peale surma. Goya suri 16. aprill 1828, Bordeaux's, 82-aastasena insulti. Tänapäeval on suur osa tema teostest [[Madrid|Madridis]] [[Prado muuseum|Prado muuseumis]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Connell, Evan S|pealkiri=Francisco Goya: A Life|aasta=2004|koht=New York|kirjastus=Counterpoint|lehekülg=235}}</ref><gallery mode="packed">

</gallery>

 

 

{{Romantism}}