Bürokraatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
15. rida:
Bürokraatlikku organisatsiooni iseloomustavad ennekõike selge [[hierarhia]], impersonaalsed suhted, standardiseeritud protseduurid ja selge tööjaotus. Organisatoorselt on bürokraatlikku ülesehituse eesmärk tagada organisatsiooni ühetaoline, ennustatav ja kontrollitav tegevus ning organisatsiooni tegevusest sõltuvate inimeste ja sihtrühmade võrdne kohtlemine.
Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog [[Max Weber]]. Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne
Ajalugu on näidanud, et organisatsiooniliselt ideaalse bürokraatia mudel ei osutunud ideaalseks, ning mitmete igapäevaselt tuntavate puuduste tõttu ongi
==Ajalugu ja tänapäev==
28. rida:
Iidses Egiptuses moodustasid ametnikud juba omaette klassi, mille liikmed pärandasid oma oskusi järeletulijatele (erinevalt Sumerist polnud seal koole). Ametnike hulk kasvas ja kahanes vastavalt vallutustele ja haldusala muutumisele.
Bürokraatia roll ühiskonna korralduses kasvas oluliselt nii [[Ateena]] kui ka [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] demokraatlikes ühiskondades. Ametnike arv ja eriti nende võim hakkas kasvama [[Rooma Impeerium]]is pärast senise vaba turumajanduse kokkuvarisemist ja [[Diocletianus]]e tehtud haldusreformi, mil seniste haldusüksuste arv kahekordistus ning riigi fiskaalsüsteem viidi üle plaanimajanduse põhimõtetele. Rooma
Iidses [[Hiina]]s pani õpetlane [[Konfutsius]] aluse keerukale, kuid komplekssele haldussüsteemile, mis sätestas väärtused, mida ametnik pidi edendama ning kujundas välja suhted ühiskondlike institutsioonide (perekond, usk ja valitseja) vahel. Konfutsiuse reformi eesmärgiks oli ühiskonna vabastamine korrumpeerunud ametnike võimu alt.<ref name="m8gWJ" /> Ametnikuks saamise eelduseks oli isiku kompetentsust selgitavate raskete eksamite läbimist, mille tulemina määrati kandidaadi sobivus määratud ametikohale. Iga ametnik pidi kandama staatusele vastavat riietust.<ref name="yGdtA" />
40. rida:
21. sajandi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on bürokraatia muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks ning hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemisoove. EL-is ilmneb see [[Euroopa Komisjon]]i ja Eestis Vabariigi Valitsuse seadusandliku initsiatiivi (tänaseks juba ainu)õiguses.
Absoluutse võimu saavutas bürokraatia eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi [[Euroopa Stabiilsusmehhanism]]. Viimane on ametnike määratav ametnike organisatsioon, mis asub
==Bürokraatia ühiskonnas==
61. rida:
Weber loetles mitmeid probleeme, mille haldamiseks on vaja bürokraatiat: elanikkonna ja valitsetava territooriumi kasv, tööjaotuse süvenemine ja rahal põhinev turumajandus. Transpordi ja side-infrastruktuuride rajamine ja haldamine muutis efektiivse haldussüsteemi võimalikuks. Demokraatia areng ja rahva nõudmiste rahuldamine eeldab aga uut tüüpi ratsionaalsuse kultuuri, milles kõiki inimesi koheldakse võrdselt.
Weberi bürokraatia ideaaltüübiks oli hierarhiliselt korraldatud organisatsioon, selged alluvussuhted ja konkreetselt määratletud tegevusvaldkond, kus tegevuse aluseks on kirjalikud juhendid, toimub ametnike jätkuv väljaõpetamine koolitusekspertide poolt, kus juhendeid ja normatiive koostavad
Weber pidas bürokraatiat kõige efektiivsemaks organisatsiooni vormiks ja vältimatult vajalikuks osaks modernsest riigist. Tõsi, ta nägi selles ka ohtu üksikisiku vabadustele ja märkis, et bürokraatia kasvav võim viib meid ”polaaröö külma pimedusse”, milles üha kasvav püüd kõike ratsionaliseerida viib inimhinge bürokraatia ”raudsesse lõksu”, kus kõik toimub eeskirjade põhiselt ja on ratsionaalsuse range kontrolli all.<ref name="5rPjH" />
| |||