Postkvantkrüptograafia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Postkvantkrüptograafia''' (ka '''post-kvantkrüptograafia''') on termin, mida kasutatakse selliste krüptograafiliste algoritmide kirjeldamiseks, mis suudavad vastu pidada [[Kvantarvuti|kvantarvutite]] rünnakutele. 2018. aasta seisuga ei kuulu enamik populaarseid [[Avaliku võtme krüptograafia|avaliku võtmega algoritme]] postkvantkrüptograafiliste algoritmide hulka, kuna neid on võimalik edukalt murda piisavalt võimsa hüpoteetilise kvantarvuti abiga. Praeguste krüptograafiliste algoritmide probleemiks on see, et nadneed põhinevad keerulistel matemaatilistel ülesannetel, nagu näiteks täisarvu faktoriseerimine või diskreetse logaritmi arvutamine. Kõiki selliseid probleeme on võimalik lihtsasti lahendada piisavalt võimsa kvantarvuti abiga, kasutades [[Shori algoritm|Shori algoritmi]]. <ref>[https://geenius.ee/rubriik/teadus-ja-tulevik/kvantarvutid-lukkavad-umber-kogu-senise-interneti-alustala-aga-eesti-teadlased-tegelevad-lahendusega/ Kvantarvutid lükkavad ümber kogu senise interneti alustala, aga Eesti teadlased tegelevad lahendusega]</ref>

Üks tuntumaid koodipõhiseid krütposüsteeme on [[McEliece'i krüptosüsteem]], mille pakkus 1978. aastal välja [[Robert McEliece]]. McEliece’i krüptosüsteem põhineb üldise lineaarse koodi dekodeerimisprobleemil (lähima koodsõna probleem). Lähima koodsõna probleemi lahendamine seisneb valitud vektorist vähima Hammingi kaugusega koodsõna leidmises ehk siis valitud vektorile lähima koodsõna leidmises. On tõestatud, et see ülesanne on kindlatel tingimustel NP-raske, mis teeb ta sobivaks postkvantkrüptograafiliste algoritmide jaoks. McEliece’i krüptosüsteem on väga tõhus nii võtme genereerimise, krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise kiiruse mõttes, suurimaks puuduseks on aga väga suur avalik võti. <ref>Sander Siim. ''Study of McEliece cryptosystem'', Tartu Ülikool, 2015.</ref>

Postkvantkrüptograafias on väga levinud ka [[Räsifunktsioon|räsifunktsioonidel]] põhinevad skeemid. Ennekõike kasutatakse neid signeerimisel – Ralph Merkle ja Leslie Lamport pakkusid välja räsifunktsioonidel põhinevaid sigantuuriskeeme juba 1970date1970ndate lõpus. Räsipõhiseid signeerimisskeemide turvalisus sõltub kasutatava räsifunktsiooni turvalisusest, kuid selliste skeemide põhiline puudujääk on võimalike signatuuride piiratud arv. Selle tõttu vähenes huvi räsifunktsioonide vastu krüptograafias vähenes, kuni neid hakati jälle uurima nende potentsiaali tõttu pidada vastu kvantarvutite rünnakutele. <ref>[https://geenius.ee/rubriik/teadus-ja-tulevik/parool-mis-meid-praegu-turvaliselt-kaitseb-ei-pruugi-seda-homme-enam-teha/ Parool, mis meid praegu turvaliselt kaitseb, ei pruugi seda homme enam teha]</ref>