Kasutaja:SolarTribute/liivakast

Tehisneuron on matemaatiline funktsioon (https://et.wikipedia.org/wiki/Funktsioon_(matemaatika) ) mis on ehitatud mudelina bioloogiliste neuronite baasil. Tehisneuron on tehisnärvivõrkude (https://et.wikipedia.org/wiki/Tehisn%C3%A4rviv%C3%B5rk ) töötluselement, millel on üks või rohkem sisendit ja üks väljund (representing excitatory postsynaptic potentials and inhibitory postsynaptic potentials at neural dendrites). Neuron töötleb sisendid teatud funktsiooni järgi ning tulemusena annab ta vastuse väljundile, mis võib olla teiste neuronite sisendiks. Bioloogiliseks paralleeliks on tulemusele närviimpulss mis liigub mööda aksonit.

Sisendid on tavaliselt kaalutud ning neid töötlevaks funktsiooniks tehisneuronis on mõni mittelineaarne funktsioon, mida nimetatakse ka aktivatiooni (https://en.wikipedia.org/wiki/Activation_function ) - või ülekandefunktsiooniks (https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clekandefunktsioon ).

Aktivatsioonifunktsioonideks on tavaliselt Sigmoidifunktsioonid (https://et.wikipedia.org/wiki/Sigmoidfunktsioonid ), aga nende asemel kasutatakse ja teisi mittelineaarseid funktsioone. Enamasti on käsitletavad funktsioonid piiritletud, monotoonsed (https://et.wikipedia.org/wiki/Monotoonne_funktsioon ) ning diferentseeritavad.

Tehisneuroneid ei tohiks segi ajada teise bioloogilise neuroni mudeliga (https://en.wikipedia.org/wiki/Biological_neuron_model ). Mõlemad on algselt tuletatud bioloogilise neuroni aktivatsioonipotentsiaali järgi, aga tehisneuron ja tehisnärvivõrgud on ajaga oma kuju võtnud. Mõni keerulisem tehisnärvivõrk enam suurt sarnasust närvisüsteemile ei oma, sest nende eesmärk ei ole bioloogiliste effektide uurimine vaid nende matemaatilise rakenduse kasutamine väga erinevates probleemides, mille jaoks võib bioloogiline täpsus olla kulukam ja ebatäpsem.

Bioloogilise mudeli eesmärgiks on uurida neuroneid ja närvisüsteemi võimalikult sarnaselt reaalsusele, et tulevikus oleks meil bioloogilistest aju protsessidest parem arusaam.