Francisco de Goya: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hkanno (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hkanno (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
25. rida:
 
== Noorus ==
Ta pärines madal keskklassi perekonnast, tema vanemad olid José Benito de Goya y Franque ja Gracia de Lucientes y Salvador. Goya isa oli käsitööline ning tegeles suurem osa ajast töötades kohalike altarimaalidega. Goya perekonna sotsiaalne ja finantsiline seis võimaldasid kunstnikul õppinguidõpinguid Escuelas Pias, Zaragozas, mille käigus tutvus ta [[:es:Martín_Zapater|Martin Zapateriga]], kellest sai tema sõber ja eeskuju edasises elus.
 
Goya huvitus kunstist juba lapsena. 13-aastaselt sai temast õpipoiss kunstnik José Luzani kunstistuudios, kelle käe all õppis ta neli aastat. Goya varasemast loomingust on vähe säilinud, sest enamik tema töödest valmis pika perioodi vältel, kuna ta soovis maalid teostada ideaalselt.<ref name=":2" />
35. rida:
1773. aastal abiellus Goya [[Josefa Bayeuga]], kes oli [[Zaragoza|Zaragossa]] kunstnik [[:en:Francisco_Bayeu_y_Subías|Francisco Bayeu]] õde. Pärast abielu sai paar mitu last, kuid vaid üks poeg, Xavier, elas täiskasvanueani.
 
Kuigi Goya väitis elu lõpus, et tema põhilisteks eeskujudeks olid [[Rembrandt]] ja [[Diego Velázquez|Velazques,]] siis oli tema kunstniku karjäär mõjutatud ka teistest kunstnikest. Goya õppis [[Hilisbarokk|hilisbaroki]] mõjutuste all ning jätkas tööd [[Neoklassitsistlik|neoklassitsistliku]] ja [[rokokoo]] stiili printsiipidest lähtuvalt. Tänu [[:en:Anton_Raphael_Mengs|Anton Raphael Mengsi]] soovitusele võttis ta osa projektist, mis oli pühendatud suurte hispaania kunstnike teadvustamisele. ja Goyale sai osaks võimalus tutvuda kuninglike kunstikollektsioonidega, kus teda haaras [[Diego Velázquez|Velazques]].<ref name=":3" />
 
== Karikatuuriperiood ==
Lisaks varieeruvale stiilile alustas Goya 1774. aastal tööd karikaturistina. Tema esimeseks tasustatud tööks sai jahiseeria Santa Barbara Royal Trapestry töökoja tellimusel. Uueks temaatikaks kujunes inimeste ühendamine ja maaelu ning seejuures hüljati paljuski mütoloogiline sisu.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=14}}</ref> Töö oli mahukas ja sisuliselt keeruline, sest teosed olid eelnevalt kindlaks määratud, mis ei võimaldanud Goyal viljeleda originaalsetoriginaalse kunstistiilisisu poole. Töödel olid kindlad mõõtmed vastavalt ruumile seinal. Taoliste karikatuuride alguses valmis töö plaanist miniatuurne visand, mis hiljem, kui see oli aktsepteeritud, teostati üle värvielementide ja täiustustega.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=26}}</ref>
 
Kokkuvõtlikult valmis Goya käe all 63 karikaturistliku teost peaaegu 16 aasta vältel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Michael Levey|pealkiri=Rococo to Revolution|aasta=1966, 1977|koht=Singapore|kirjastus=C.S. Graphics Pte Ltd|lehekülg=208}}</ref> Tema karjäär õukonna kunstnikuna algas aastal 1775, kui kaasaegsed aristokraatsed ja igapäevaelu stseenid valmisid Mengsi soovituste mõjul, kellest sai pärast [[Tiepolo|Tieopolo]] surma konkurentsitult kunstidirektor Hispaania õukonnas. Goya varajastes karikatuurides on Mengsile iseloomulik lihtsus, mida [[:en:Anton_Raphael_Mengs|Mengs]] ise Goya teostes innustada lootis. Hilisemad karikatuurid väljendavad iseloomulikumat stiili, mis on keskendunud välismaisetele traditsioonidel ja on suuresti mõjutatud tema huvist Velazquesi loomingu vastu.<ref>{{Netiviide|Autor=Enriqueta Harris-Frankfort|URL=https://www.britannica.com/biography/Francisco-Goya|Pealkiri=Francisco Goya|Väljaanne=ENCYCLOPÆDIA BRITANNICA|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Karikatuurides lähtus ta iseloomulikest hispaaniapärastest nüanssidest, jättes kõrvale senised madalmaades tuntud tunnused.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Coca Garrido|pealkiri=Goya|aasta=1985|koht=Hispaania, Barcelona|kirjastus=Editorial Escudo de Oro|lehekülg=4}}</ref>
45. rida:
[[Fail:Los Caprichos Ensayos (Trials) by Francisco Goya.jpg|pisi|343x343px|Los Caprichos / Ensayos (Trials)]]
[[Fail:Francisco José de Goya y Lucientes - The sleep of reason produces monsters (No. 43), from Los Caprichos - Google Art Project.jpg|vasakul|pisi|333x333px|"Los Caprichos/The sleep of reason produces monsters]]
kordselt1776. aastal valmis esmakordselt Goya menukas 80-osaline graafika seeria "Kapriisid". Esimene trükk avaldati kunstniku poolt 1799. aastal täies mahus albumina ja avalikkusest teavitati läbi ''Diario de Madridi'' ajakirja väljaande kaudu. 6. veebruar 1799. Goya tõi välja avalikus teadaandes, et seeria sisuline pool ei puuduta kedagi individuaalselt, vaid baseerub kunstniku printsiipidele vastavavastavale tulemigalõpptulemusele. Seeria oli range ühiskondliku alatooniga ja põhjustas rohkelt kõneainet, kuna sisaldas rohkelt ajastule omase poliitilisesõjalise korrapoliitkorra pilkamist ja kritiseerimist. Kogumik mõjutas rahvast oluliselt ja seetõttu eemaldati müügilt koheselt. Tänu hispaania kuningale Carlos IV käsule pääses Goya [[Inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] käest.<ref>{{Netiviide|Autor=Frank I. Heckes|URL=https://www.ngv.vic.gov.au/essay/goyas-caprichos/|Pealkiri=Goya's Caprichos|Väljaanne=NGV|Aeg=1978|Kasutatud=}}</ref>
1776. aastal valmis Goya menukas 80-osaline graafika seeria esma
 
kordselt. Esimene trükk avaldati kunstniku poolt 1799. aastal täies mahus albumina ja avalikkusest teavitati läbi ''Diario de Madridi'' ajakirja väljaande kaudu 6. veebruar 1799. Goya tõi välja avalikus teadaandes, et seeria sisuline pool ei puuduta kedagi individuaalselt, vaid baseerub kunstniku printsiipidele vastava tulemiga. Seeria oli range ühiskondliku alatooniga ja põhjustas rohkelt kõneainet, kuna sisaldas rohkelt ajastule omase poliitilise korra pilkamist ja kritiseerimist. Kogumik mõjutas rahvast oluliselt ja seetõttu eemaldati müügilt koheselt. Tänu hispaania kuningale Carlos IV käsule pääses Goya [[Inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] käest.<ref>{{Netiviide|Autor=Frank I. Heckes|URL=https://www.ngv.vic.gov.au/essay/goyas-caprichos/|Pealkiri=Goya's Caprichos|Väljaanne=NGV|Aeg=1978|Kasutatud=}}</ref>
 
==== Õukond ja stiil ====
1780. aastal maalis ta teose “[[Jeesuse ristilöömine|Kristuse ristilöömine]]” ning selle teosega valiti ta [[:en:Real_Academia_de_Bellas_Artes_de_San_Fernando|Fine Art Academy of Fernando]] liikmeks, asutus, mis lükkas kunstniku varajases nooruses kaks korda tagasi. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust.<ref name=":1" />
 
54. rida ⟶ 53. rida:
1792. aastal haigestus Goya raskelt. Ta küll paranes, kuid jäi kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. 1798. aastal esitati talle tellimus maalida San Antonio de la Floridasse freskod, mille stiil moodustas Goya senisele maalikunstile iseloomulikke variatsioone.<ref name=":0" />. [[Napoleon I|Napoleoni]] valitsusajal 1808–1814 töötas Goya õukonnakunstnikuna [[Prantsusmaa|Prantsusmaal.]] Ta oli sügavalt mõjutatud sõjalisest terrorist ning süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" ("").
 
Hispaania [[monarhia]] taaselustamise perioodil töötas Goya prantsuse õukonnas, kuid tema tööd ei olnud uue kuninga reeglitele kehtivad<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.franciscodegoya.net/biography.html|Pealkiri=Biography of Goya|Väljaanne=Goya: The Complete Works|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.<nowiki>https://www.franciscodegoya.net/biography.html</nowiki>
 
Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "[[Alasti maja]]" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797–1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu.