Enn Uuetoa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Kihnu Jõnni haud.jpg|pisi|Haud [[Kihnu|Kihnu saarel]]]]
== Eluloost ==
Enn Uuetoa ehk tulevane Kihnu Jõnn sündis Kihnu saarel 1848. Õppis Kihnu 4-klassilises kirikukoolis. 1860-ndail aastail hangiti Uuetoal enesele purjeka-kivilaeva laevaosa. Purjekatega veeti rannakive linnadesse ehitustöödeks. Enn alustas sõite kiviveolaevadel ja siirdus seejärel Häädemeestele, kus sai tööle [[madrus]]ena Weidede perekonna laevadele. Hiljem võis ta tõusta [[pootsman]]iks. Vähese hariduse tõttu poleks Jõnn pidanud pootsmanikohast kõrgemale pääsema, kuid et [[laevakapten]]itest oli toona suur puudus, usaldatud kord üks laev tema juhtida. Reis läinud hästi ja sellega võitnud Enn Uuetoa laevaomanike usalduse, töötamaks edaspidi kaptenina ehk metkaptenina (nii nimetati merekooli hariduseta kapteneid).
Ennul puudus laevajuhi dokument ja seepärast oli tal sadamavõimudega sekeldusi. Et probleemidest vabaneda, otsustas ta lõpuks merekooli õppima minna. Enn Uuetoa olla läinud Paldiski merekooli (teistel andmetel lähemasse Heinaste merekooli). Koolis ta aga ei püsinud üle mõne päeva ja tuli koju tagasi. Isa pahandanud, kuid Enn olla öelnud, et koolis räägiti ainult sellest, mida temal polevat vaja teada, ning sellest, mis tema olevat juba ära unustada jõudnud ja tema suutvat ise palju paremini õppida. Enn Uuetoa sõitis endiselt edasi metskaptenina, kasutamata isegi Lipukaptenite abi, nagu oli tavaks teistel metskaptenitel, kuid tal oli laevas tavaliselt siiski koolitatud tüürimees.
Merel purjetanud ta ainult kaardi, kompassi ja logi järgi. Sekstanti ta kasutada ei osanud ja oma laevale ei soovinud. Läänemere kohta kinnitanud, et seal ei olevatki sõitmisel erilist tarkust vaja: mets paistab igalt poolt kätte. Ka olnud tal merepõhi peas. Enn Uuetoa purjetanudki peamiselt Läänemere ja Inglismaa vahet, kuid kaks korda käinud ta purjekal Simon ka Ameerikas. Enne väljasõitu korraldatud talle Inglismaal eksam: kästud laeva kurss merekaardile kanda. Uuetoa võtnud püksirihma ja [[steariin]]ist küünla ning märkinud nende abil eksamineerijate imestuseks kursi õigesti kaardile.
Uuetoa sõitis kogu aeg vanadel laevadel, kuhu kogenud meremehed tööle minna ei tahtnud. Seetõttu pidi ta madrusteks võtma sageli noori kogemusteta poisse. Kevadeti läinud ta Kihnust poistega minema, sügiseti aga tulnud üksi tagasi, sest kui poisid laevatöö selgeks saanud, karanud nad sageli ära välislaevadele, kus olid suuremad palgad. Nii olnud Uuetoa välismaal sageli hädas laevale uute meeste saamisega. Viimastel eluaastatel Uuetoa enam Kihnust meeskonnaks mehi ei olevat saanud. [[20. sajand]]i algul oli kihnlastel enestel juba suur kiviveolaevastik, millega korralikult teeniti ja sellepärast eelistasid kohalikud sõita oma laevadel.
Enn Uuetoa oli kapteniks mitmel laeval ja tüürimeheks vähemalt ühel parklaeval Einigkeit.
Uuetoa laev Elisabet uppunud raualaadungiga Atlandil, kõik mehed pääsenud.
Ühe oma laeva ajanud ta Riia muulide taga randa punase puu laadungiga.
Ühe laevaga sõitnud Haapsalu lähedal seni teadmata olnud kivi otsa.
Hollandlastelt osteti vana parklaev Cophandel, mis oli randa jooksnud ja jäänud. Laev parandati ära ja hakati sõitma. Cophandel läinud vanadusest nii kõveraks, et viimaks polnud enam vöörist ahtrit näha olnud. Jõnn aga kiitnud, et "küll on ikka vägev laev, mida kõveramaks läheb, seda kiiremini purjetama hakkab! Läheb ikka nii, et meri põrub!"
1896. a ostis Uuetoa [[Johan Pitka]]lt parklaeva Lilly. Mälestuste järgi olnud see ilus laev, kuid nõrgalt ehitatud ja lekkis palju. Laev uppus põhjamerel [[Doggerbank]]il 1900. või 1899. a. Laeva šokolaadivärvi veetank jäi ilmselt pärast merele ulpima - seda märkas juhuslikult ja tundis enda arvates ära ka Johan Pitka, kes oli siis aurulaeval tüürimeheks.
20. sajandi esimesel aastakümne lõpul oli Enn Uuetoa kapten [[Jaen Teär]]i parklaeval Brödrene (ehitatud 1858; 670 brt, teistel andmetel 701 [[brt]]), mis oli ostetud Tallina lähedal avariisse sattununa odavalt 1905. aastal. Kui Jaen Teeär ise enam laevaga merele minna ei julenud, ostis Uuetoa selle endale ja jätkas sõite. Laev müüdi 1910. aastal edasi inglastele.
1912. a. kevadel oli öelnud Enn Uuetoa, et ta on küll meresõiduks vana, kuid läheb siiski veel viimast korda laevale kapteniks. Pärast seda lubanud ta ka lõpuks naise võtta, kes olla välja valitud. Saaremaal Kihelkonnas asus ta kapteniks [[parklaev]]ale Rock City. 19. novembril 1913. aastal hukkus Rock City reisil Rootsist [[Hernösand]]ist Londonisse. Suurem osa meeskonnast pääses eluga. Enn Uuetoa leiti veel elusana rannalt, mastijupi küljes ja hülgenahkne mantel ümber pea mähkunud. Teda üritati turgutada, kuid edutult. Kui arst lõpuks kohale jõudis, oli Kihnu Jõnn juba surnud. Kaks (osadel andmetel hukkus kolm) hukkunud meeskonnaliiget, sealhulgas kapten Uuetoa, maeti [[Oksby]] kalmistule.
== Ümbermatmine ==
1992. a suvel maeti Enn Uuetoa ja laeva puusepa Karl Jerkwelti surnukehad Taanist ümber Kihnusse. Haudade lahtikaevamisel leiti säimed ja ka kapteni mantli jäänused. Järgmiseks hommikuks panid taanlased säilmed lihtsatesse kirstudesse, tegid haua korda ja paigaldasid Eestist kaasa toodud mälestuskivi. Kivi avamisel kõnelesid Kihnlane [[Johannes Leas]] ja Oksby kirikunõukogu esimees [[Peder Hansen]]. Eestlased ja taanlased kandisd kirstud kirikusse. Kirikus katsid eestlased sargad meie rahvuslippudega, taanlased panid nende peale oliivipuuokstest pärjad ja toimus [[Emmanuel Kirs]]i ning Gunnar Kodali läbiviidud jumalateenistus. Seejärel alustasid Enn ja Karl koduteed. Sarkadel oli kaks lippu – nii Eesti kui Taani omad. Ülesõidu järel Taanist Rootsi ehk [[Helsingör]]ist [[Helsingborg]]i tahtis Rootsi toll kirstud avada, kuid lõpuks siiski loobus. Eestis viidi kirstud [[Pärnu]]sse, kust edasi laeval Kajak Kihnu saarele. Pärast teenistust kirikus, viidi riigilippudega kaetud sargad Kihnu kalmistule ja maeti.
== Kultuuriline järelkaja ==
Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnni mälestuse jäädvustamiseks ja propageerimiseks tegi esmase suure töö kirjanik [[Evald Past]].
[[Juhan Smuul]] kirjutas Enn Uuetoast näidendi "Kihnu Jõnn".
Tallinnfilmis valmis 1971. aastal Kihnu Jõnni temaatiline mängufilm "[[Metskapten]]", kus peaosas oli [[Jüri Järvet]].
== Vaata ka ==
| |||