Redaktsioon: 16. november 2018, kell 00:20 redigeeri EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu \| kaastöö) 482 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. november 2018, kell 23:16 redigeeri eemalda EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu \| kaastöö) 482 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Psühholoogiline kontakt''' on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtlemispartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.<ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Watzlawick,P., Bavelas,J.B., Jackson,D.D.\|pealkiri=Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes\|aasta=1967\|koht=\|kirjastus=Norton Co.\|lehekülg=}}</ref> '''Psühholoogiline kontakt''' on inimeste püüd ja tegevused luua suhtlemisel tingimused, mis aitavad suhtlemise osapooltel jõuda soovitud eesmärgini. Kontakt soodustab inimeste avatust, teineteise mõistmist, suuremat soovi panustada ja loob eelduse usalduse tekkeks.▼ ▲~~'''Psühholoogiline~~Inimesed ~~kontakt'''~~püüavad onmitmesuguste ~~inimeste püüd ja tegevused~~tegevustega luua ~~suhtlemisel~~suhtlemiseks tingimused, mis aitavad suhtlemise osapooltel jõuda soovitud eesmärgini. Kontakt soodustab inimeste avatust, ~~teineteise~~üksteise mõistmist, suuremat soovi panustada ja loob eelduse usalduse tekkeks.<ref>{{Raamatuviide\|autor=McKay, M., Davis, M., Fanning, P.\|pealkiri=Suhtlemisoskused\|aasta=2004\|koht=\|kirjastus=Väike Vanker\|lehekülg=}}</ref> = Kontakti koostisosad = 13. rida ⟶ 15. rida: [[Tunnete teadvustamine\|Tunnete mõistmiseks]] ja juhtimiseks võib endalt küsida - milline on minu ja mu partneri meeleolu või emotsioonid ja mida saan teha, et keerulisi emotsioone ise juhtida? Suhtlemisel omab olulist rolli see, kuidas me ~~[[Taju\|~~tajume]] nii suhtlemispartnerit kui ka iseennast selles situatsioonis. Tundeseisundeid väljendab inimene suheldes nii miimika, hääleomaduste kui keha (poos, liigutused) abil. Ka suhtlemispartnerist püütakse aru saada samu tunnuseid kasutades. Teise isiku tajumist mõjutavad mitmed [[Taju\|tajumehhanismid]] ja -[[Esmamulje efekt\|efektid]]. == Mittesõnalise suhtlemise vahendid ehk kehakeel == ~~[[Mittesõnalised suhtlemisvahendid\|~~Mittesõnaline suhtlemine]] inimeste vahel on vanem kui sõnaline suhtlemine, samuti on see kiirem suhtlemise viis. ~~Mehrabiani~~Uuringute ~~väitel~~andmetel annab inimene hääle omaduste kaudu edasi 38% sõnumist, keha (sh näoilme) kaudu lausa 55%-65% mõjust. <ref name=":01">{{Raamatuviide\|autor=~~Navarro~~Mehrabian & Ferris\|pealkiri=Inference of Attitudes from Nonverbal Communication in Two Channels\|aasta=1967\|koht=Journal of Counseling Psychology,J Vol. 31\|kirjastus=\|lehekülg=248-52}}</ref><ref>{{Raamatuviide\|autor=Birdwhistell, R. L.\|pealkiri=~~Kehakeelest~~The language of the body: The natural environment of words\|aasta=~~2010~~1974\|koht=A. Silverstein (Ed.), Human communication\|kirjastus=Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum\|lehekülg=203–220}}</ref> Mittesõnalise käitumise e kehakeele ~~erinevateks~~ komponentideks on näiteks: * Keha liigutused (~~näiteks:~~ kätega tehtavad žestid, noogutused, pearaputused, õlgade kehitamine jm) * Keha poos (seismine, istumine, jalgade, käte asend, tajutav pinge kehas, kalded partneri suunas või eemale) * Silmside (kui palju vaadatakse üksteisele otsa, kui pikalt korraga) * Hääl ja ~~kõnetempo~~kõne tempo (kui kõrge/madal on rääkija hääl, kui kiiresti või aeglaselt ~~räägitakse~~ta räägib, kui pikad on pausid) * Näoilme (naeratus, näogrimassid, kulmude tõstmine ~~vms~~, silmade pööritamine) * Distants (annab märku partnerite usaldus- ja lähedusastmest,; kui partner taganeb, on see märk teise inimese ~~isikliku~~isiklikku ruumi tulekust, vajadusest pidada suuremat distantsi) * Füsioloogilised reaktsioonid (higistamine, silmade sage pilgutamine) Oluliseks peetakse ~~enda~~teadlikkust oma kehalistest väljendustest ~~teadlik olemist~~ ning ~~situatsiooni~~suhtlemist soodustavate mittesõnaliste suhtlemisvahendite kasutamist. [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid\|Mittesõnalisi suhtlemise vahendeid]] on uuritud põhjalikult, eriti 1960//70ndatel aastatel. == Sõnad == Kuigi sõnade osakaal sõnumi infos on vaid 7% ~~(Mehrabian~~<ref name=":01" /><ref>{{Raamatuviide\|autor=Navarro, )J.\|pealkiri=Kehakeelest\|aasta=2010\|koht=\|kirjastus=Varrak\|lehekülg=}}</ref>, omavad sõnad olulist rolli suhte loomisel ja hoidmisel, ka suhtlemise lõpetamisel selliselt, et jätta meeldiv mulje. Kõneldes on oluline silmas pidada, milliseid sõnu ja fraase kasutatakse, et luua ja hoida head kontakti. Siinkohal tulevad appi positiivsust kandvad sõnad ja fraasid, kõnelejaid ühendavad sõnad, suhtlemispartneri nime nimetamine. ~~Kontaktis olemise~~Kontakti protsessi erinevates osades kasutab inimene ka erinevaid ~~sõnu~~sõnalisi väljendusi ja rituaale, nt kui [[Kontakti loomine\|kontakti loomisel]] on oluliseks nn [[ukseavajad]], siis lõpetamise edukuse taga on nn [[Lahkumismulje efekt\|lõpetamisrituaal]]. Oluliseks peetakse sellise sõnavaliku kasutamist, mis on suhtlemise teisele osapoolele kergesti arusaadav. = Kontakti protsess = Psühholoogilise kontakti protsess koosneb neljast osast: # [[Kontaktiks valmistumine]] ehk eelhäälestus kontaktiks # [[Kontakti loomine]] ehk suhtlemisvalmiduse loomine # [[Kontakti hoidmine]] ehk pidev kohandumine olukorra ja partneriga # [[Kontakti lõpetamine]] ehk järgmiseks kohtumiseks positiivse eelhäälestuse loomine = Psühholoogilise kontaktivõime mõjutajad = Eestis juba 1980/90ndatel aastatel Henn Mikkini juhtimisel välja töötatud suhtlemisoskuste koolitamise metoodikates, sh suhtlemistreeningus on oluline koht seoste nägemisel suhtlemisoskuste valdamise ja isiksuslike eripärade vahel.<ref name=":2">{{Raamatuviide\|autor=Seilenthal, A., Vainre,M., (koostajad)\|pealkiri=Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu arengu lugu\|aasta=2005\|koht=Tartu\|kirjastus=Eesti Suhtlemistreenerite Ühing\|lehekülg=}}</ref> Ühelt poolt on kontakti saavutamiseks vajalikud välised jälgitavad suhtlemisoskused, mida on võimalik kõrvalt jälgida - alates enese häälestamisest kontaktiks konkreetse isikuga ning suhtlemisel vajalike rituaalide ja kohaste suhtlemismudelite valdamisest (nt enese esitlemine, [[selge eneseväljendus]], [[aktiivne kuulamine]] ja neil põhinevad kompleksoskused). Teiselt poolt on ülioluline isiksuse sisemine valmisolek rahuldustpakkuvaks psühholoogiliseks kontaktiks, mida võivad kahjustada isiksusest pärinevad kontaktihäired. Isiksusest tulenevate tõrgete alla paigutub lai spekter psüühilisi nähtusi: raskestitaibatavad irratsionaalsed ideed, kontraproduktiivsed hoiakud, ebaküpsed kaitsed, liialdatud hirmud jm emotsionaalsed tõrked loomuliku avatuse, soojuse ja respekti avaldumisel, st [[rapport]]´i saavutamisel. Sillaks väliste oskuste ja sisemise valmisoleku vahel ongi<ref name=":2" /> * tähelepanu jaotamine ja väljendamine (ingl ''attending skills'') * keskendumine (fookuse hoidmine) * tõhus toimetulek taju valikulisusega. Kui oskuste pool on edukalt arendatav [[Suhtlemistreening\|suhtlemistreeningu]] jt aktiivõppe meetoditega, siis isiksusest tulenevad tõrked vajavad teadvustamist ja läbitöötamist psühholoogilise nõustamise ning psühhoteraapia abil. Seetõttu on suhtlemistreenerite väljaõppe oluliseks osaks ka treeneri töö omaenda isiksusega ning isiksusliku tagasiside andmise oskuse omandamine edaspidiseks tööks oma koolitatavatega treeningu käigus tehtavate suhtlemisharjutuste alusel. Ilmneb ka nende kahe meetodi kompensatoorsus, st [[Suhtlemisoskused\|suhtlemisoskuste]] treenimine võib kaasa aidata isiksuslikule arengule, mille tulemusena vähenevad treenitava negatiivsed eelhoiakud, ebakindlus jms, ning ka vastupidi – psühhoteraapia tõenäoliseks tulemuseks on loomuliku ja avatud suhtlemise esilepääs ilma suhtlemisoskuste spetsiaalse treenimiseta. Psühholoogilise kontakti kaks poolt<ref name=":0" /> {\| class="wikitable" \|'''Oskused''' \|'''Isiksusest tulenevad tõrked''' \|- \|rituaalid enesehäälestus taktikad tehnikad \|emotsionaalsed tõrked irratsionaalsed ideed hirmud ebaküpsed kaitsed hoiakud \|- \| colspan="2" \|loomulikkus ja avatus respekt soojus \|} == Kasutatud kirjandus == <references />

Kontakt (psühholoogia): erinevus redaktsioonide vahel