Genfi 1929. aasta konventsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vigade parandus |
täiendused |
||
1. rida:
{{DISPLAYTITLE:Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist}}
'''Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist''' kirjutati alla Genfis 27. juulil 1929 ning see jõustus 19. juunil 1931<ref>http://www.icrc.org/ihl.nsf/INTRO/305?OpenDocument]</ref>. Konventsioon oli aluseks sõjavangide kohtlemisele teise maailmasõja ajal.
Genfi 1929.a. konventsiooni on tänaseks kehtetu, see '''asendati''' 1949. aastal [[Kolmas Genfi konventsioon|Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooniga]].
==Ajalugu==
73. rida ⟶ 75. rida:
Artiklid 25 ja 26 sätestavad nõuded ja tingimused, millele peab vastama sõjavangide üleviimine ühest vangilaagrist teise.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430026?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 25|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430027?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 26|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
===Sõjavangide
Artiklid 27–34 sätestavad, mis tingimustel võib sõjavangid tööle rakendada.
Sõjavangid võib tööle võtta vastavalt nende auastmele ja oskustele eeldusel, et nad on selleks füüsiliselt võimelised. See ei kohaldu ohvitseridele ja nendega võrdse staatusega isikutele, keda võib tööle võtta vaid juhul, kui nad on selleks ise soovi avaldanud. Sõjavangidele kohalduvad kõik tööohutust reguleerivad seadused, mis kehtivad vangistavas riigis. Sõjavangide igapäevane tööaeg ei või ületada aega, mis on lubatud vangistava riigi tsiviilisikutele samalaadse töö tegemisel, seejuures peab olema tagatud nädalas vähemalt 24h järestikust puhkeaega, eelistatavalt pühapäeval. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/Article.xsp?action=openDocument&documentId=402CBA4A40625081C12563CD00518EF0|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 27|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430030?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 29|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430031?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 30|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhul, kui sõjavang teeb tööd vangistava riigi erasektori jaoks, siis vastutab vangistav riik sõjavangi kohtlemise ja tasustamise eest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430029?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 28|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Sõjavange ei tohi kaasata mistahes moel sõjaliste operatsioonide ettevalmistamisesse (eriti relvatööstusse või muu lahinguvarustuse tootmisesse ja transporti). Samuti ei tohi sõjavangidele pakkuda ebatervislike või ohtlike töid. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430032?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 31|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430033?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 32|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Tööüksustes töötavate sõjavangide osas rakendatakse samnu tingimsui ja nõudeid, mida vangilaagris töötavate sõjavangide osas. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430034?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konvensioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 33|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Sõjavangide töö tuleb tasustada, välja arvatud juhul kui töö on seotud vangilaagri administreerimise, sisekorralduse ja haldusega. Sõjavangidele makstav tasu ja selle väljamaksmise kord lepitakse kokku vaenupoolte vahel, ent see ei või olla väiksem kui vangistava riigi sõjaväes sama tööd tegeva isiku tasu, selle puudumisel , mitte väiksem kui vangistavas riigis sama töö eest makstav tasu. Tasu makstakse sõjavangile välja hiljemalt vangistusest vabastamisel. Juhul kui sõjavang sureb vangistuses, makstakse tema poolt teenitud tasu tema pärijatele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430035?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 34|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
===Sõjavangide suhtlus välismaailmaga===
Artiklid 35–41 käsitlevad sõjavangide suhtlust välismaailmaga.
Sõjavangil on õigus hiljemalt 1 nädala jooksul arvates vangilaagrisse jõudmisest saata oma pereliikmetele postkaart teatega, et ta on vangi langenud ning milline on tema tervislik seisund. Vangistav riik määratleb perioodiliselt, mitu kirja/postkaarti, millise kategooria sõjavangid võivad igas kuus saata ning teavitab sellest ka vaenupooli. Sõjavangide kirjad edastatakse esimesel võimalusel ning neid ei või distsiplinaarkaritusena kinni pidada. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430037?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 36|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kirjavahetuse tsenseerimise korral, tuleb tsenseerimine teostada võimalikult kiirelt. Postipakkide ülevaatus tuleb võimalusel teostada adresaadi või tema volitatud isiku juuresolekul. Kirjavahetuse keeld sõjalistel või poliitilistel põhjustel, peab olema ajutine ja nii lühike kui võimalik. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ihl-databases.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf/ART/305-430041?OpenDocument|Pealkiri=Genfi 1929.a. konventsioon, mis käsitleb sõjavangide kohtlemist, artikkel 40|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
===Sõjavangide suhted võimukandjatega===
103. rida ⟶ 115. rida:
Artiklid 82–97 hõlmab konventsiooni elluviimist. Artiklid 82 ja 83 sisaldavad kahte tähtsat klauslit „Juhul, sõjaajal, kui üks sõdijatest ei ole konventsiooniga liitunud, jäävad selle nõuded endiselt kehtima, nagu sõdijad oleksid selle konventsiooniga liitunud.“ ning konventsiooni nõuded jäävad katma sõjavange pärast vaenu kuni nende repatriateerimiseni, väljaarvatud juhul, kui sõdijad otsustavad teisiti või mõni sõbralikum režiim asendab selle.
| |||