Sparta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
74. rida:
===Peloponnesose sõjad===
Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene sõda tol ajaperioodil oli [[Peloponnesose sõda]], mille võitis Sparta, tuues ühtlasi kaasa Ateena langemise Vana-Kreeka juhtiva jõu kohalt. Nii Ateena kui Sparta loovutasid aga hiljem oma positsiooni [[Teeba]]le ja lõpuks [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]le.
[[File:Map Peloponnesian War 431 BC-es.svg|pisi|left|Liitlasalad Peloponnesose sõjas (u. 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad ]]
Peloponnesose sõda algas ateenlasteleleateenlastele edukalt, nende poole asus [[Kórinthos]]e naaberlinn [[Megara]], mis tagas kontrolli [[Kesk-Kreeka]]t [[Peloponnesos]]ega ühendav maakitsuse üle. Õnnestus vallutada ka naaber ja ammune vaenlane – saareriik [[Aigina]], mis sunniti andamikohustusliku sõltlasena mereliitu. Spartalased viisid küll väed Kesk-Kreekasse, kindlustamaks oma mõju [[Delfi oraakel|Delfi oraak]]li üle ja võitsid neid tagasiteed takistada püüdnud ateenlasi [[Boiootia piirkonnaüksus|Boiootia]]s [[Tanagra lahing]]us (u. 457 eKr), kuid veel samal aastal alistasid ateenlased Boiootia ja aitasid sealsetes linnades võimule Ateena-meelsed demokraadid. Suur osa Kesk-Kreekast oli langenud Ateena võimu alla.
 
Peloponnesose sõja jätkus sõda ka Pärsia vastu, kelle valdustest Egiptus lõi Pärsiast lahku ja ateenlased saatsid sinna ülestõusnute toetuseks suure laevastiku, mis egiptlastega liidus vallutas enamuse [[Niiluse delta]]st, kaasa arvatud suure osa [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]est. Aasiast Egiptusse tunginud Pärsia vägi tõrjus ateenlased Memphisest välja, piiras nad ühel delta harude vahelisel saarel ja purustas rünnakuga (u. 454 eKr). Hukkus tuhandeid ateenlasi. Samas tegid eduka sõjaretkele [[Küpros]]ele, millega kindlustasid ülemvõimu merel ja sõda Ateena mereliidu ja Pärsia vahel oli selleks korraks läbi. [[Anatoolia]] lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad olid Pärsia ülemvõimust vabad, kuuludes selle asemel enamuses Ateena mereliitu.
 
Esimeses Peloponnesose sõjas tabas ateenlasi aga ebaedu, 446 eKr lõid boiootlased Ateenast lahku ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka Ateena mereliitu kuuluval [[Euboia]] saarel, lahku lõi [[Megara]] ja suur Peloponnesose vägi ähvardas Ateenat sissetungiga. [[Perikles]]el õnnestus siiski Euboia taas alistada ning vältida Sparta kuningat ära ostes [[Atika]] rüüstamist Peloponnesose vägede poolt. Kuid Boiootia ja Megara olid ateenlastele kaotsi läinud. 445 eKr sõlmitud rahu 30 aastaks taastas enamvähem sõjaeelse olukorra, fikseerides ühtlasi jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Sparta ja Ateena vahel sõlmitud rahuleping fikseeris jõudude tasakaalu. Suur osa Kreekast jagunes kahte leeri – Peloponnesose liitu ja Ateena mereliitu – millest esimene soosis üldjuhul [[Aristokraatia|aristokraat]]likke ja teine [[Demokraatia|demokraat]]likke riigikordi.
95. rida:
425 eKr hõivasid ateenlased [[Pylose neem]]e [[Messeenia]] rannikul ja vangistada lähedasel [[Sphakteria saar]]el mõnisada vastast, teiste seas 120 spartiaati. Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele [[heloodid|heloo]]tidele ja spartalased pidid loobuma Atika iga-aastasest rüüstamisest, sest ateenlased ähvardasid vastasel korral vangid hukata. 424 eKr Ateena poolt tehtud rünnak Sparta liitlase [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu lõppes lüüasaamisega [[Delioni lahing]]us (424 eKr). Kreeka Egeuse põhjarannikule suundunud Sparta väepealik Brasidas kallutas sealseid ateena liitlasi lahku lööma ja seda takistada püüdnud [[Kleon]] sai [[Amphipolis]]e linna juures peetud lahingus Kleon ja langes, 422 eKr langes ka Brasidas, ning mitmed linnad, sealhulgas Amphipolis, läksid Sparta poole üle. Kleoni ja Brasidase surma järel 421 eKr sõlmiti ateenlase [[Nikias]]e pingutuste tulemusel 50 aastaks rahu – nn [[Nikiase rahu]].
[[File:Pelop war en.png|thumb|left||Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]]
Vaatamata Sparta ja Ateena vahel sõlmitud rahulepingule, ei olnud Sparta liitlased kokku lepitud tingimustega nõus ja ka Ateenas tõusis tol ajal esile riigimees [[Alkibiades]], kes võttis kindla suuna vaenu taasõhutamisele. Alkibiadese katse organiseerida Sparta-vastane liit Peloponnesoses lõppes algselt lüüasaamisega 418 eKr [[Arkaadia]]s [[Mantineia lahing]]us.
 
Järgmises etapis, paar väiksemat [[Sitsiilia]] linna ([[Egesta]] ja [[Leontin]]i elanikud) palusid ateenlastelt abi [[Sürakuusa]] vastu ning 415 eKr algas Ateena laevastiku Sitsiilia retk. Ateenlased asusid Sürakuusat piirama ja suutsid poolsaarel paikneva linna muust maailmast valliga peaaegu ära lõigata. Sürakuusalased olid alistumise äärel. Spartast appi saadetud väepealik koos Sitsiilia liitlastega pääses linna, innustas kaitsjaid ja sõjaõnn kaldus järkjärgult sürakuusalaste poole. Ateenlased saatsid Sürakuusa alla veel teisegi eskaadri, kuid osutusid pärast lüüasaamist öises lahingus ise ümberpiiratuks. Sobiv hetk Sürakuusa lahest välja murdmiseks lasti mööda, otsustav merelahing kaotati ja ateenlased pidid laevu ning haavatuid maha jättes suunduda sisemaale, kus loodeti abi oma Sitsiilia liitlastelt. Sisemaale taandumine lõppes katastroofiga: kahte rühma jagunenud ateenlased piirati ümber ja sunniti alistuma (413 eKr) ja Nikias hukati.
104. rida:
413 eKr hõivasid spartalased [[Dekeleia]] tugipunkti [[Atika]] põhjaosas. Spartalased sõlmisid ka liidu Pärsiaga, lubades anda [[Väike-Aasia]] kreeka linnad pärslastele, ja ehitasid Pärsia raha eest endale võitlusvõimelise [[laevastik]]u. Moodustatud Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi Väike-Aasia rannikul ja selle naabersaartel vastuhakule (lahku lõid näiteks [[Hiios]], [[Mileetos]] ja [[Rhodos]]). See omakorda kahandas ateenlaste tulusid mereliidu liitlastelt laekuva forose näol. Meeleheitlikku olukorda sattunud ateenlased viimaseid tagavarasid kasutusele võttes ehitasid uue laevastiku ja algas meresõda Väike-Aasia rannikuvetes.
 
Tõusnud sõjaliste kulutuste tulemusel, [[411 eKr]] kukutati Ateenas demokraatlik riigikord, võim läks 400-le [[oligarh]]ile, kes otsustasid piirata kodanike ringi 5000 jõukama mehega. Ateena laevastik [[Samos]]el jäi aga demokraatlikuks. Ateena oli lõhenenud sisuliselt kaheks vaenulikuks riigiks: Ateena linnas kehtis [[oligarhia]] ja laevastikus [[demokraatia]]. Peagi aga 410 eKr demokraatia taastati. Ateena laevastik võitis spartalasi [[Marmara meri|Marmara mer]]e rannikul [[Kyzikos]]e linna juures ja kindlustas positsioone Musta mere väinades. 406 eKr võitsid ateenlased raske merelahingu [[Arginusai]] saarte juures [[Lesbose saar]]e lähedal.
 
405 eKr kandus sõjategevus jälle Musta mere väinadesse, kus Sparta ülemjuhataja [[Lysandros]] ateenlaste hooletust ära kasutades ajutiselt kaitseta jäetud laevu ründas ja enamuse neist nn [[Aigospotamoi lahing]]us vallutas. Mõne aja pärast piiras Lysandros laevastikust ilma jäänud Ateena linna mere poolt ümber ja sundis kaitsjad aastase vastupanu järel 404 eKr alistuma. Ateena mereliit saadeti laiali, Ateena müürid lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja linn sõlmis Spartaga liidulepingu.
{{Vaata|Dekeleia sõda}} ''(413–404 eKr)''
404 eKr ametisse määratud 30-liikmeline komisjon, [[Kritias|Kritiase]] juhtimisel, kes hakkas kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ja muutis peagi oma võimu tõeliseks hirmuvalitsuseks. Hakati tapma ka rikkaid metoike ja konfiskeerima nende varandust. Oma positsiooni kindlustamiseks kutsusid 30 [[türann]]i, nagu neid hiljem nimetama hakati, [[akropol]]ile Sparta garnisoni.
 
Tagakiusatud ateenlasi pages massiliselt naabermaakondadesse, kus koondasid sõjasalku 30 [[oligarh]]i kukutamiseks. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid Pireuse sadama. Pireuse ja Ateena vahel toimunud kokkupõrkes sai [[Kritias]] surma. Oligarhid jäid ilma ka Sparta toest, sest neid soosinud Lysandros Spartast tõrjuti Sparta sisepoliitikas ajutiselt tahaplaanile. 403 eKr sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia kõigile, peale 30 oligarhi ja nende lähemate käsilaste.
[[File:362BCThebanHegemony.png|pisi|left|Kórinthose sõja eelne TeeebaTeeba hegemoonia Kreeka aladel, 362 eKr]]
[[File:Korintin sodan osapuolet.png|pisi|Kórinthose sõja osapooled]]
===Kórinthose sõda===
121. rida:
Vana-Makedoonia kuningas (359–[[336 eKr]]) [[Philippos II]] 338 eKr aastal võitis ta [[Demosthenes]]e ärgitusel kokku kutsutud Kreeka liitlasväge, [[Teeba (Kreeka)|teebalasi]] ja ateenalasi [[Chaironeia lahing]]us ning järgneval kahel aastal sõlmis kõigi polistega (peale Sparta) lepped, mis andsid need Makedoonia ülemvõimu alla. [[Põhja-Kreeka]] läks Makedoonia võimu alla. Philippos II nõudmisel tuli 338–337 eKr kokku Korintose kongress, kus asutati ülekreekaline [[Korintose Liit]], millega ei liitunud ainult Sparta ja mille [[hegemoonia|hegemooniks]] kuulutati Makedoonia kuningas.
 
334 aastal eKr laiendas Philippos II oma mõjuala ka Peloponnesose poolsaaarelepoolsaarele ja vabastas [[Messeenia]], [[Argos]]e ja [[Arkaadia]], Sparta kontrolli alt. Makedoonia kuninga [[Aleksander Suur]]e äraoleku ajal sõjaretkel proovis Sparta kuningas [[Agis III]] Pärsia [[Dareios III]]-a rahalise kaasabiga vabaneda Makedoonia hegemooniast, kui Agis III tapeti lahingus [[Antipater]]i vägede poolt [[Megalopolis]]e lahingus.
 
==Vaata ka==