Matthäus Daniel Pöppelmann: erinevus redaktsioonide vahel

Zwingeri asub Dresdeni kesklinnas Elbe jõe läheduses ning selle asukohal oli varem Dresdeni linna välismüür, millest on tänapäeval näha ainult välismüüri vundament ehitise edelaosade all, näiteks Kroonivärav on selle kohal ehitatud. Nimi tuleb saksakeelsest sõnast, mis tähistab keskaegse Saksamaa linnu ümbritsenud linnamüüride välis- ja sisemüüri vahele jäänud osa, mida algselt kasutati aiana, kus kasvatadakasvatati eksootilisi taimi. Varem oli sama koha peal asunud Dresdeni kindlus. August Tugev naasis Prantsusmaa ja Itaalia reisilt 1690. aastal Dresdenisse ning soovis endale sama võimast hoonet nagu reisil nähtud ning vana linnamüüri ei läinud tollal enam vaja linna kaitseotstarbeks. Matthäus Daniel Pöppelmanni 18. sajandil tehtud plaan hõlmas lisaks Zwingeri peoplatsile ja aiale ka tänapäeval Semperi ooperi ja selle esist platsi aedadena. Palee ehitus algas 1710. aastal ja kestis 1728. aastani välja ning ehitis on mõeldud turniirideks, festivalideks ja teisteks kuninglikeks pidustusteks. Zwinger avati pidulikult 1719. aastal August Tugeva pulmade jaoks, kuid tollal olid valmis ainult hoone välisosad ning alles 1728. aastaks valmisid siseruumid<ref name=":1" />. See koosneb ühe- ja kahekorruselistest hoonetest, mis vahelduvad neist kõrgemate paviljonidega ümber nelinurkse väljaku. Hoone on ehitatud barokkstiilis ja seda on eriti näha fassaadil, mis on rohkelt kaunistatud kuldsete dekoratiivsete detailidega, eriti Kroonvärav. Skulptuurid lisas fassaadile skulptor Balthasar Permoser. Samuti on saksa barokkehitiste tunnuseks on suured paljuruudulised ja ülalt kaarjad aknad ning purskkaevude rohkus parkides<ref name="ieF9f" />. 1733. aastal peale August Tugeva surma jäi ehitus pooleli ning peoplats jäi ühest küljest avatuks teatriväljaku (Semperi ooperi väljaku) poole, Zwinger oli igast küljest piiratud alles pärast seda, kui arhitekt Gottfried Semper ehitas aastatel 1847–1855 põhjakülge neoklassikalise hoone, mida kutsutakse Semperi galeriiks<ref name=":1" />. Semperi galerii kaunistused tegi skulptor Ernst Rietschel ning peale selle hoone valmimist hakati Zwingerit kutsuma muuseumiks. 19. sajandil lisati lisaks neljandale tiivale ka neli purskkaevu aia keskele<ref name=":2" />.

Pillnitzi palee asub Dresdeni linna idaosas elbe jõe kaldal endises külas, kuid tänapäeval linnaosas nimega Pillnitz ning seda kasutasid kuningad suveresidentsina. Pillnitzi palee koosneb kolmest põhihoonest: Jõeäärne palee (Wasserpalais) jõekaldal, Mäepalee (Bergpalais) mäe peal, mõlemad barokkstiilis [[Chinoiserie|chinoserie]] elementidega ning hilisem neoklassika stiilis Uus palee (Neues Palais). Paleehooned ümbritsevad barokkaeda ning on ise ümbritsetud suurest avalikkust aiast, kus asuvad erinevad paviljonid, kirik ja teised hooned. August Tugev päris selle hoone ning lasi selle ümber ehitada, et see sobituks pidustuste jaoks, mida korraldas Matthäus Daniel Pöppelmann. Ehitusega alustati 1720. aastal kui Pöpppelmann muutis senised hooned ja kiriku baroksemaks. Kõigepealt muudeti aastatel 1720/21 Jõeäärne palee Pöppelmanni plaanide järgi ära, seejärel aastatel 1723/24 Mäepalee, samal ajal lisati ka aed ning aastal 1725 ehitus lõpetati pannes fookuse rohkem chinoserie stiilile, seejärel arvatakse, et August [[August II|II]] huvi kadus ning ta keskendus rohkem teistele ehitistele. 1725. aastal lisas Prantsuse arhiekt Z. Longuelune Jõeäärsele paleele trepid, mis viivad alla gondola dokini.

VäljaspoolArhitekti kõige viimased projektid olid aga väljaspool Saksamaad, onkui ta koos teise arhitekti Z.Longuelunega projekteeris Varssavisse paleed, kuid plaane ei jõutud ellu viia<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100337420|Pealkiri=Matthäus Daniel Pöppelmann|Väljaanne=Oxford Reference|Aeg=|Kasutatud=19.11.2018}}</ref>. Kuid Pöppelmanni tuntuimkavanditest tööjõusti ellu viia koos arhitekt Johann Christoph von Naumanniga kavandatud Poolas VarssavisVarssavi tänavate paigutus ja -plaanid, millest viidi ellu ainult Saxon Axis ehk Saksimaa teljed<ref name="jLaoO" />.