Redaktsioon: 23. november 2016, kell 07:39 redigeeri 217.71.45.124 (arutelu) →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2018, kell 19:28 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Enn Kippel''' (aastani [[1935]] '''Eduard Ferdinand Kippel'''; [[16. veebruar]] [[1901]] [[Tallinn]] – [[15. veebruar]] [[1942]] [[Leningrad]]) oli eesti kirjanik. Kippel elas pärast oma isa surma (aastal [[1913]]) [[Peterburi]]s, kus ta õppis kondiitriks. Aastal [[1919]] pöördus ta tagasi kodumaale, ~~astudes~~kuid ~~Eesti~~oli ~~kaitseväkke.~~[[Narva]]s ~~Aastast~~vangistatud kahtlustatuna [[Punaarmee]]sse kuulumises. Ta võeti 1921. aastal [[Eesti sõjavägi\|Eesti sõjaväkke]]. Pärast ajateenistust ~~teenis~~oli ta ~~üleajateenijana~~üleajateenija ([[veltveebel\|veltveebli]] auastmes) [[2. Üksik jalaväepataljon\|2. Üksikus jalaväepataljon]]is. Teenistus kestis [[1940]]. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis.{{lisa viide}} [[Pilt:Hoone Jõgeval, kus elas ja töötas Enn Kippel.JPG\|pisi\|Enn Kippeli mälestustahvel Jõgeval]] Enn Kippeli naine Maret Kippel(sündinud Lähte) oli pärit [[Jõgeva]]lt, tema isa [[Jaan Lätte]] oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 1925–1935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval.<ref name="Jõgeva" /> Aastal [[1935]] lõpetas ~~Kippel~~ta [[Tartu Linna Õhtune Erakeskkool\|Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli]]. ~~Õhtugümnaasiumis~~Õhtukoolis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel [[1935]]–[[1936]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond\|usuteaduskonnas]] (ei lõpetanud, kuulus üliõpilasseltsi Ühendus<ref>http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=aaut&sid=20130611155948164183&perenimi=Kippel&matrikkel=&submit=keri&sort=&stype=&matrik_id=13965&alates= TÜ üliõpilased</ref>). ~~1935.~~Akadeemiliselt ~~aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites)<ref name="Jõgeva" />, 1936. aastast avaldas~~kuulus ta ~~ajaloolisi~~[[Üliõpilasselts ~~romaane~~Ühendus\|üliõpilasselts ~~(esimesena "Suure nutu ajal")~~Ühendusse]].~~{{lisa~~ ~~viide}} 1939. aastal avaldati romaan "Kuldvasikas"<ref name="Jõgeva" />.~~ Aastal [[1940]] määrati ~~Kippel~~ta uue võimu poolt [[1. Diviis]]i poliitjuhiks ([[Rakvere]]s), kuid tagandati peatselt. Hiljem oli ta [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus\|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ajalehe [[Nõukogude Kaitsel]] toimetaja asetäitja. Aastast [[1941]] oli ta [[Leningrad]]is ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetuse liige, kus ta [[Leningradi blokaad]]i ajal aastal [[1942]] nälga suri. Ta on maetud ühishauda [[~~Piskarjovi~~Piskarjovka kalmistu]]l.~~{{lisa~~<ref name="Neithal" ~~viide}}~~/> 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.<ref name="Jõgeva">Helve Anton "Jõgeva" Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 95</ref>▼ == Looming == 1935. aastal ilmus tema esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites)<ref name="Jõgeva" />, 1936. aastast avaldas ta ajaloolisi romaane (esimesena "Suure nutu ajal").<ref name="Neithal">[[Martin Neithal]]. "Kippel, Enn". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 203</ref> 1939. aastal avaldati romaan "Kuldvasikas".<ref name="Jõgeva" /> Enn Kippeli tuntuim teos on aastal [[1941]] raamatuna ilmunud noorsoojutustus "[[Meelis (Kippel)\|Meelis]]", sest Eesti NSV ajal oli enamik tema teisi teoseid keelatud nendes kirjeldatud võitluste tõttu venelastega ja [[Karl XII]] positiivse kirjeldamise pärast.{{lisa viide}} Kippel hakkas varakult ajaloo vastu huvi tundma. [[Romaan]]ides on ta käsitlenud [[Läänemere maad]]es olnud sõdu ja ülestõuse, alates [[liivlased\|liivlaste]] võitudest saksa vallutajate vastu [[13. sajand]]i alguses. Tema teoste tegelased mõjuvad puiselt ja kohmakalt, tsiteerivad peast vanasõnu. Väärtuslikuks osaks on asjatundlikud ja detailsed relvade (Enn Kippel oli tuntud vanade relvade kollektsionäär) ja sõjatehniliste võtete kirjeldused. Ilmse mõnu ja detailsusega on kirjeldatud ka piinamisi ja hukkamisi, milliseid kirjeldusi kaasaegne kriitika nimetas ''kippelismideks''.{{lisa viide}} Erandina käsitlevad romaanid "Ahnitsejad" ja "Kuldvasikas" autori kaasaega. "Kuldvasika" sündmused toimuvad romaanis Mõigu aleviks nimetatud [[Jõgeva]]l. "Ahnitsejate" tegelaskujud pärinevat Tartust.<ref name="Jõgeva" />. == Teosed ==▼ ▲== ~~Teosed~~Teoseid == "Ahnitsejad", romaan (1935) "Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) [[Aleksei Brussilov]]. "Minu sõjamälestused". Tõlkinud Enn Kippel. Tartu 1937 "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) "Kuldvasikas", romaan (1939) "[[Meelis (Kippel)\|Meelis]]" (1941) [[Juhan Mõttus]], Enn Kippel. "2. jalaväepolgu ajalugu". Allikapublikatsioon. Teaduslik toimetaja ja eessõna autor [[Tiit Noormets]]. Tartu: Ajalooarhiiv, 2007 ==Mälestuse jäädvustamine== ▲15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.<ref name="Jõgeva">Helve Anton. "Jõgeva" ~~Tallinn:~~. Eesti Raamat,. Tallinn 1988,. lkLk 95</ref> ==Viited== {{viited}} ==Personaalia== [[Martin Neithal]]. "Kippel, Enn". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 202–203 ==Välislingid== [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=13965 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] [[Linda Kaljundi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451982 Eesti lugu: Enn Kippel „Kui Raudpea tuli”], EPL, 12. detsember 2008 {{JÄRJESTA:Kippel, Enn}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1942]]

Enn Kippel: erinevus redaktsioonide vahel