{{See artikkel|räägib kõnest hääle kasutamisest keeleliseks suhtluseks; kõne teiste tähenduste kohta vaata [[Kõne (täpsustus)]]}}
[[File:Real-time MRI - Speaking (English).ogv|thumb|Ingliskeelse kõne tekitamisepuhu [[Inimhääl|inimhääle]] tekitamine kujutatuna läbi reaal-aja [[Magnetresonantstomograafia|MRT]].]]
'''Kõne''' on inimeste poolt [[Inimhääl|hääle]] kasutamine [[Keel|keelelises]] [[Suhtlus|suhtluses]].
== Kõnehelide füüsikalised omadused ==
Tavaline kõne sisaldab peamiselt [[Heli|helisid]] [[Sagedusriba|sagedusribas]] 100-10 000 [[Herts|Hz]]. Seejuures on keskmiselt [[Mees|meeste]] kõneheli on kõige [[Helivaljus|valjum]] sagedusribas 100-200 Hz ja [[Naine|naiste]] kõneheli sagedusribas 200-400 Hz. [[Täishäälik|Täishäälikud]] jäävad peamiselt keskmistele [[Sagedus|sagedustele]] ja [[Kaashäälik|kaashäälikud]] kõrgematele > 1 kHz sagedustele. Seejuures on täishäälikute [[helirõhutase]] kõrgem kui kaashäälikutel. Kõne hea [[Kõne arusaadavus|arusaadavuse]] eelduseks on seejuures kaashäälikute eristamine. Kõne [[Helirõhk|helirõhutase]] ja sagedusjaotus oleneb [[Keel|keelest]] mida räägitakse, rääkija soost ja vanusest. Seejuures võivad individuaalsed erinevused olla väga suured.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mikko Kylliäinen, Valtteri Hongisto|pealkiri=Hoonete akustiline projekteerimine|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=ET-INFOkeskuse AS|lehekülg=55}}</ref>
