Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1821 baiti ,  3 aasta eest
Mõõdetavad suurused välja toodud eraldi peatükina. Mujal tehtud pisiparandusi ja täpsustusi.
Resümee puudub
(Mõõdetavad suurused välja toodud eraldi peatükina. Mujal tehtud pisiparandusi ja täpsustusi.)
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
 
Multimeetri tähenduses mõistetakse eelkõige kompaktset (kaasaskantavat) patareitoitega universaalmõõteriista. Multifunktsionaalsed profimõõtevahendid võivad olla suurema täpsusega ja lisavõimalustega, ka võrgutoitega statsionaarsed seadmed. Multimeeter (sageli koos [[ostsilloskoop |ostsilloskoobiga]]) on esmane mõõtevahend elektriseadmetes rikete avastamisel ja seadistustoimingutel (nt autotestrid).
 
Peamiste mõõdetavate suuruste ühikute järgi on analoogmultimeetrit nimetatud ka [[:en:Avometer|avomeetriks]].
 
=== Mõõdetavad suurused ===
Iga multimeetriga saab mõõta [[pinge (elekter)|elektripinget]], [[elektrivoolu tugevus|voolutugevust]] ja [[elektritakistus]]t:
 
* [[alalispinge]], tähis V– või DCV (ingl k sõnadest ''Direct Current Voltage'');
* [[vahelduvpinge]], tähis V~ või ACV (''Alternating Current Voltage'');
* [[alalisvool]], tähis A– või DCA (''Direct Current Amperage'');
* [[takistus]], tähis Ω.
 
Seega sisaldab multimeeter endas tavaliselt [[Ampermeeter|ampermeetrit]], [[Voltmeeter|voltmeetrit]] ja [[Oommeeter|oommeetrit]].
 
Olenevalt mõõteriista tootjast ja kvaliteeditasemest on mõõteparameetrite seas ka muid elektrilisi suurusi, nagu vahelduvoolu tugevus (''I~''), [[mahtuvus]] (''C''), [[induktiivsus]] (''L''), vahelduvvoolu sagedus (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus |füüsikalised suurused]], nt ümbrustemperatuurtemperatuur (sisseehitatud või külgeühendatava [[andur]]iga) ja vedeliku temperatuur (külgeühendatava anduriga).
 
Analoogmultimeetritel on mõõdetavate suuruste valik reeglina piiratum kui digitaalsetel multimeetritel.
 
[[Pilt:Messgeraet-udssr1.jpg|pisi|Analoogmultimeeter]]
== Analoogmultimeeter ==
Analoogmultimeeter on [[Mõõteriist#Mõõtemehhanism |pöördpool-mõõtemehhanismiga]] osutimõõteriist, mille pinge- ja voolumõõtepiirkonnad valitakse mõõtemehhanismiga ühendatavate jada- ja rööptakistite ümberlülitamise teel. Voolu mõõtepiirkondades mõõdetakse tegelikult pingelangu sisseehitatud kindla väärtusega takistil (mitme mõõtepiirkonna saamiseks takistite jadaühendusel).
 
Voolu mõõtepiirkondadel mõõdetakse tegelikult mõõdetava voolu poolt tekitatavat pingelangu sisseehitatud kindla väärtusega mõõtetakistusel (ehk [[Voolušunt|voolušundil]]), mille takistust mitme mõõtepiirkonna saamiseks ümber lülitatakse.
Vahelduvpinge ja -voolu mõõtepiirkondades mõõdetava vahelduvvoolu suurused eelnevalt alaldatakse.
 
Vahelduvpinge ja -voolu mõõtepiirkondadel mõõdetav vahelduvvool enne näidikule andmist eelnevalt alaldatakse [[mõõtealadi]] abil.
Takistuse mõõtepiirkondades mõõdetakse analoogmultimeetris toitepatarei voolu, mis läbib vastavalt mõõtepiirkonnale mõõdetavat takistust. Takistuste skaalal on null paremal (mida väiksem takistus, seda tugevam vool) ja skaala on tugevalt mittelineaarne.
 
Takistuse mõõtepiirkondadel kasutatakse tavaliselt [[Oommeeter|järjestikoommeetri]] lülitust, mille puhul mõõdetakse voolu, mis läbib järjestikku lülitatud mõõdetavat takistust ja eeltakistust (ehk etalontakistust), mis vastavalt takistuse mõõtepiirkonnale on erinev. Takistuste skaalal on selle mõõtelülituse kasutamisel null paremal (mida väiksem takistus, seda tugevam vool) ja skaala on tugevalt mittelineaarne.
Peamiste mõõdetavate suuruste ühikute järgi on analoogmultimeetrit nimetatud ka [[:en:Avometer|avomeetriks]].
 
Mõnedes üksikutes analoogmultimeetrites on kasutatud ka lineaarseid [[Oommeeter|oommeetri]] lülitusi.
 
=== '''Mõõtetäpsus''' ===
Analoogmultimeetri mõõtetäpsus on suures osas määratud kasutatava näidiku (indikaatori) täpsusega. Reeglina on see 1% suurusjärgus või veelgi halvem (näiteks 2,5% või isegi 4%).
 
Oluliselt ebalineaarsete skaalade puhul (oommeeter, detsibell-skaalad) võib täpsus olla veelgi väiksem. Mõõteviga võib olla oluliselt suurem ka vahelduvpinge ja -voolu mõõtmisel, sest reeglina kasutatakse [[Mõõtealaldi|mõõtealalditena]] lihtsaid [[Alaldi|dioodalaldeid]]. Seda vaatamata eraldi (spetsiaalse veidi mittelineaarse) skaala kasutamisele vahelduvvoolu ja -pinge jaoks.
 
[[Pilt:RE50G Range Digital Mutilmeter, professional Mutilmeter.jpg|pisi|Digitaalmultimeeter]]
== Digitaalmultimeeter ==
Tänapäeva multimeetrid on enamasti digitaalsed ja LCD-ekraaniga.
Tänapäeva multimeetrid on enamasti digitaalsed ja LED-ekraaniga. Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal digiteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]iga. Digitaalmõõteriistades. kasutatakse peamiselt (kondensaatori laadimisel-tühjendamisel põhinevat)integreerivat muundurit ([[:en:Dual-Slope ADC|Dual-Slope ADC]]), mis muundab pinge väärtused vastavateks ajavahemikeks, mille pikkust väljendatakse tugisageduse allika perioodide arvuga. Integreerimisvahemike pikkuseks on kuni 0,3 sekundit; see on piisav, et vähendada näidiku viimase numbri vilkumist (mõõdetav suurus pole tavaliselt püsiv).
 
Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus temale vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal digiteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]iga.
Niisugune muundamismeetod tagab suure ajalise stabiilsuse ja häirekindluse, nii et mõõtetäpsus on kõigis mõõtepiirkondades küllalt hea (mõõteviga ei ületa ka lihtsamatel, 4-kohalise näiduga riistadel 1 Suure sisendtakistuse (tüüpiliselt 10 MΩ) tõttu on mõõteriista enda mõju mõõdetavale ahelale tühiselt väike.
 
TänapäevaPaljudes multimeetridmõõteriistades onkasutatakse enamastinumbrilise digitaalsednäidu ja LED-ekraaniga. Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal digiteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]iga. Digitaalmõõteriistades. kasutatakse peamiseltsaamiseks (kondensaatori laadimisel-tühjendamisel põhinevat) integreerivat muundurit ([[:en:Dual-Slope ADC|Dual-Slope ADC]]), mis muundab pinge väärtused vastavateks ajavahemikeks, mille pikkust väljendatakse selle ajavahemiku jooksul loendatud tugisageduse allika perioodide arvuga. Integreerimisvahemike pikkuseks on kuni 0,3 sekundit;, seemis on piisavvajalik selleks, et vähendada näidiku viimaseviimaste numbrinumbrite vilkumist (sellest, et mõõdetav suurus pole tavaliselt püsiv)püsiva väärtusega.
Vahelduvvoolusuuruste korral kasutatakse täppisalaldit, mis välistab alaldusdioodi mittelineaarsuse mõju näidule. Takistuse mõõtmine põhineb püsivooluallikal (vt [[Oommeeter#Digitaaloommeeter |digitaaloommmeeter]]).
 
Niisugune muundamismeetod tagab analoog-digitaalmuundamise suure ajalise stabiilsuse ja häirekindluse, nii et mõõtetäpsus on kõigis mõõtepiirkondades küllalt hea (mõõteviga ei ületa ka lihtsamatel, 4-kohalise näiduga riistadel 1%. Suure sisendtakistuse (tüüpiliselt 10 MΩ) tõttu on mõõteriista enda mõju mõõdetavale ahelale tühiselt väike.
 
Pinge mõõtmisel on mõõtelülituse suure sisendtakistuse (tüüpiliselt 10 MΩ) tõttu mõõteriista enda mõju mõõdetavale ahelale tühiselt väike.
 
Vahelduvvoolusuuruste mõõtmise jaoks kasutatakse täppisalaldi lülitust, mis praktiliselt välistab alaldusdioodi mittelineaarsuse mõju näidule (madalatel signaali sagedustel).
 
Takistuse mõõtmine põhineb tavaliselt püsivooluallikaga lineaarse mõõtelülituse (lineaarse [[Oommeeter|oommetri]]) kasutamisel (vt [[Oommeeter#Digitaaloommeeter |digitaaloommmeeter]]).
 
Mitmetes digitaalmultimeetrites on täiendavalt realiseeritud võimalus mõõta vahelduvvoolu sagedust (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus |füüsikalisi suurusi]], nt ümbrustemperatuur (sisseehitatud [[andur]]iga) ja vedeliku temperatuur (külgeühendatava anduriga).
 
Digitaalmultimeeter vajab kõigiks mõõtetoiminguteks elektrienergiat. Energiaallikaks on tavaliselt [[patarei]] pingega 9 V (6LF22).
 
=== LahutusvõimeMõõteulatus ja lahutusvõime ===
Multimeetri lahutusvõime (resolutsiooni) all mõeldakse suurimat mõõteväärtuste – mõõtesammude – arvu, mida multimeeter saab näidikul kuvada. See arv on kõige sagedamini kas 4- või 5-kohaline. Igal [[kümnendsüsteem|kümnendkohal]] võivad olla numbrid 0...9, välja arvatud esimene, kõrgeima väärtusega koht.
 
 
Seega viiekohalisel (4½) näidikul on võimalik kuvada 20 000 mõõteväärtust, nt pinge mõõtepiirkonnas 200 mV vahemikus 00,00 kuni 199,99 mV, mõõtesamm 0,01 mV.
.[[File:DMT_Kombianzeige.jpg|thumb|Numbernäit koos skaalanäiduga]]
.
=== Mõõdetavad suurused ===
Iga multimeetriga saab mõõta [[pinge (elekter)|elektripinget]], [[elektrivoolu tugevus|voolutugevust]] ja [[elektritakistus]]t:
* [[alalispinge]], tähis V– või DCV (ingl k sõnadest ''Direct Current Voltage'');
* [[vahelduvpinge]], tähis V~ või ACV (''Alternating Current Voltage'');
* [[alalisvool]], tähis A– või DCA (''Direct Current Amperage'');
* [[takistus]], tähis Ω.
 
Olenevalt mõõteriista tootjast ja kvaliteeditasemest on mõõteparameetrite seas ka muid elektrilisi suurusi, nagu vahelduvoolu tugevus (''I~''), [[mahtuvus]] (''C''), [[induktiivsus]] (''L''), vahelduvvoolu sagedus (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus |füüsikalised suurused]], nt ümbrustemperatuur (sisseehitatud [[andur]]iga) ja vedeliku temperatuur (külgeühendatava anduriga).
 
[[File:DMT_Kombianzeige.jpg|thumb|Numbernäit koos skaalanäiduga]]
=== Eriomadusi ===
Kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatel multimeetritel on mitmeid eriomadusi ja -võimalusi:
2905

muudatust