Urho Kekkonen: erinevus redaktsioonide vahel

Kekkonen kasutas ka palju võimu tänu isiklikele suhetele. Ta hoidis suhteid ülikooliaegsete seltsimeestega, aga samuti metsandus-, kalastus- ja suusasõpradega. Ta korraldas oma ametikorteris [[Tamminiemi]]s tutvumisõhtuid, kuhu kutsus noori tõusvaid poliitikuid ning kultuuri- ja teaduse esindajaid. Ta suurendas enda usaldusisikute hulka kõikides tähtsamates erakondades, ärimaailmas ja ennekõike riigiettevõtetes. Tal oli ka palju loominguga tegelevaid sõpru, näiteks kunstikke. Kekkonen oli oma iseloomult otsekohene ja oskas erinevatest ühiskonnaelu valdkondadest inimestega suhelda.<ref name=":6" /> Oma vaba aega veetis ta meelsamini teiste kui poliitikute ja assistentide keskmes.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tarkka, Jukka|pealkiri=Karhun kainalossa: Suomen kylmä sota 1947-1990|aasta=2013|koht=Helsingi|kirjastus=Otava|lehekülg=251}}</ref>

 

 

Kekkose teisel ametiajal Kesk-Euroopast Soome poliitikasse tuli mõiste „[[Finlandiseerumine|soometumine]]“ (sm ''suomettuminen''). Osaliselt selle mõistega kaasnes arusaam, et üksnes Kekkosel on õigus tõlgendada Nõukogude Liidu teateid.<ref>http://yle.fi/aihe/artikkeli/2015/01/20/suomettuminen-syntyy-uudelleen (Külastatud 21.04.2017)</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Haaparanta, Pertti; Puhakka, Mikko|URL=http://www.taloustieteellinenyhdistys.fi/images/stories/kak/KAK11997/KAK11997Haaparanta.pdf|Pealkiri=Suomettumisesta|Väljaanne=Kansantaloudellinen aikakauskirja|Aeg=1/1997|Kasutatud=21.04.2017}}</ref>