Erinevus lehekülje "Balkani poolsaar" redaktsioonide vahel

 
==Pinnamood==
Nimi ''Balkan'' tuleneb [[türgi keel|türgi]] sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk [[Stara planina]] (erinevalt teistest maadest kasutatakse [[Bulgaaria]]s ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad [[Kesk-BulgaariastBulgaaria]]st Serbiani[[Serbia]]ni. Varem olid Balkani mäed tuntud nime ''[[Haemus Mons]]'' all. See nimi arvatakse tulenevat [[traakia keel|traakiakeelsest]] sõnast ''saimon'' 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud on [[Dinaari mäed]] (Dinaari Alpid) Horvaatias[[Horvaatia]]s ja Bosnias[[Bosnia]]s, mis jätkuvad [[Šar]]-[[Píndos]]e massiivina, mis ulatub Albaaniast[[Albaania]]st [[Makedoonia]] kaudu Kreekasse[[Kreeka]]sse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk [[Stara Planina]] ja [[Rodope mäed]] Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised. Rumeenias[[Rumeenia]]s on [[Karpaadid|Karpaatide]] suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud [[Stara Planina]]ga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp on [[Mussala]] Rila-Rhodopes (2925 m). Karpaatide lõunaaheliku ja Stara Planina vahel laiub piki [[Doonau]] alamjooksu [[Alam-Doonau madalik]]. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on [[Maritsa madalik]] Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul.
 
Karpaatide lõunaaheliku ja Stara Planina vahel laiub piki [[Doonau]] alamjooksu [[Alam-Doonau madalik]]. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on [[Maritsa madalik]] Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul.
 
==Kliima==
71 380

muudatust