William Rowan Hamilton: erinevus redaktsioonide vahel

[[Sir]] '''William Rowan Hamilton''' ([[4. august]] [[1805]] —– [[2. september]] [[1865]]) oli iiri matemaatik ja füüsik, "üks 19. sajandi paremaid matemaatikuid"<ref>[[Andrei Kolmogorov|А. Н. Колмогоров]], [[Adolf Juškevitš|А. П. Юшкевич]] (toim). ''Математика XIX века. Том I. Математическая логика, алгебра, теория чисел, теория вероятностей'', М.: Наука 1978, lk 73.</ref>.

Ta tegi fundamentaalseid avastusi [[matemaatika]]s ([[kvaternioon]]id), [[vektoranalüüs]]i alused, [[variatsioonarvutus]], [[kompleksarv]]ude mõiste põhjendus), [[analüütiline mehaanika|analüütilises mehaanikas]] ([[Hamiltoni mehaanika]]) ja [[optika]]s<ref>Боголюбов А. Н. Гамильтон Уильям Роуан. – ''Математики. Механики. Биографический справочник'', Киев: Наукова думка 1983, lk 118.</ref><ref name="khramov">[[Juri Hramov|Храмов Ю. А.]]. ''Физики: Биографический справочник'', 2. trükk, М.: Наука 1983, lk 73—7473–74.</ref>. Temalt pärineb [[vähima mõju printsiip]], [[variatsiooniprintsiip]], mida kasutatakse paljudes [[füüsika]] harudes.

Hamilton oli [[Iirimaa kuninglik astronoom]] (1827—1865)<ref>Стройк Д. Я. ''Краткий очерк истории математики'', 4. trükk, М.: Наука 1984, lk 211.</ref>, [[Royal Irish Academy]] liige (1837. aastast; 1837—18451837–1845 selle president), paljude teaduste akadeemiate ja teadusseltside kirjavahetajaliige, [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] (USA) esimene välisliige (1864. aastast)<ref>Боголюбов А. Н. Гамильтон Уильям Роуан. – ''Математики. Механики. Биографический справочник'', Киев: Наукова думка 1983, lk 118.</ref><ref>Graves R. P. ''Life of Sir William Rowan Hamilton'', kd III, Dublin: Dublin University Press 1889, lk 204—206204–206. [https://archive.org/details/lifeofsirwilliam03gravuoft Raamatu veebiversioon.] </ref>. [[Aleksei Krõlov]]i sõnul oli Hamilton "üks suuremaid matemaatikuid, kes paistis silma oma tööde arvukusega, neis kätkenud avastuste tähtsusega, mõttesügavusega, meetodite originaalsusega, ühtlasi oli talle kui arvutajale vähe võrdseid<ref name="ALEX">Александрова Н. В. Исчисление кватернионов Гамильтона. – Гамильтон У. Р. ''Избранные труды: оптика, динамика, кватернионы'', М.: Наука 1994, lk 519—534.</ref>.