Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel

[[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti Lublini unioon, millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi. Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis Poola ja Leedu alade šlahta poolt valitav kuningas ning valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|seim]], [[Varssavi]]s. Leedu vürstiriigi aladest [[Podoolia]]st, [[Volõõnia]]st ja [[Ukraina ajalugu|Ukraina]] aladest moodustati [[Poola kuningas|Poola kuninga]] valdused, [[Poola krooni maad]], kuna Poola ja Leedu alad olid juba varem muutunud kohalike [[magnaat]]ide ja šlahta maksuvabadeks pärusvaldusteks. Unioonilepinguga sõlmiti ka Poola-Leedu sõjaline kaitse- ja liiduleping, millega kohustustikohustuti alustama sõdu ja sõlmima rahulepinguid vaid ühiselt. Samas säilitasid mõlemad osapooled oma autonoomia, riigikassa, sõjaväe ning kohaliku korralduse. Uniooniga moodustatud ühine seim ja riigivalitsemises osalemiseks eelduseks seatud katoliku usutunnistusse üleminek, soodustas Leedu ja leedu alade [[litviinid|slaavi elanikkonna]] aadelkonna [[poloniseerimine|poloniseerumist]] ja Lääne-Euroopa mõjudega Poola kultuuriruumi sulandumist.