Leonardo da Vinci: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
72. rida:
Renessansiaja [[humanism]] ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ning joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber.
 
Päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad huvide tohutut ulatust: alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.
 
 
Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku „BL Arundel MS 263“-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.
 
==Teaduslikud uurimistööd==