Võhandu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Pikne (äiksejumal) |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
||
36. rida:
== Kohapärimus ja rahvausk ==
Pühaks peetud Võhandu jõgi on suulises pärimuses seotud äikesejumala [[Pikne (äiksejumal)|Piksega]]. [[Johann Gutslaff]] esitas oma [[1644]]. aastal [[Tartu]]s ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") [[Erastvere]] talupojalt, [[piksepapp|piksepapilt]] [[Vihtla Jürgen]]ilt kirja pandud [[Pikse palve]], millega kohalik maarahvas palus [[suur ristipäev|suurel ristipäeval]] härga ohverdades äikesejumalalt [[Pikne (äiksejumal)|Pikselt]] lepitust ja leevendust põuale, mis algas pärast seda, kui püha jõe peale [[Osula]] veski ehitati:
[[Pilt:Pikse palve.png|pisi|left|Pikse palve Gutslaffi raamatus.]]
49. rida:
[[Pilt:Räpina järv (Võhandu jõgi).JPG|pisi|Räpina järv Võhandu jõel.]]
[[Pilt:Võhandu maraton 2012.jpg|pisi|[[Võhandu maraton]] 2012.]]
== Võhandu jõgi kirjanduses ==
Võhandu jõgi on [[Aino Kallas]]e jutustuse "Püha jõe kättemaks" keskne tegevuskoht. Lugu räägib sellest, kuidas Sõmerpalu mõisnik laseb veskiehitajal Adam Dörfferil Arnstadti linnast Võhandu jõele veski ehitada ja mis lõppeb sellega, kuidas kohalik rahvas veski hävitab. [[Tõnn Sarv]] on Johann Gutslaffi ja Aino Kalda teostele tuginedes kirjutanud novelli "Müüdi sünd".<ref>Ilmunud ajakirjas [[Looming]] (1987, nr 1), kättesaadav Tõnn Sarve [http://tsarv.com/jutud/muudi-sund/ kodulehel].</ref>
| |||