Matthäus Daniel Pöppelmann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
| Tegevusala = arhitekt
| Kunsti õppinud =
| Kunstivool = barokk
| Tuntud teoseid = Zwinger
| Patroonid =
| Mõjutatud =
26. rida:
== Dresdeni kuninglik palee ==
[[Fail:
Dresdeni kuninglik palee hävines suuremas osas 1701. aastal tulekahjus, kõige rohkem sai kannatada sissepääs Georgenbau, mis on palee keskmine osa ning kuhu viib Georgentor ehk Georgi värav, mille laskis August Tugev Pöppelmannil uuesti ehitada. Hoone hävis sammuti 1945. aastal ning seisis ikalt varemetes, kuid vahemikus 1962-1969 taastati Georgenau ja 1985. aastal hakati ülejäänud paleeosi taastama <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.aviewoncities.com/dresden/royalpalace.htm|Pealkiri=Royal Palace|Väljaanne=A view on citites|Aeg=|Kasutatud=15.11.2018}}</ref>.
== Zwinger ==
Zwingeri asukohal oli varem Dresdeni linna välismüür, millest on tänapäeval näha ainult välismüüri vundament ehitise edelaosade all, näiteks Kroonivärav on selle kohal ehitatud. Nimi tuleb saksakeelsest sõnast, mis tähistab keskaegse Saksamaa linnu ümbritsenud linnamüüride välis ja sisemüüri vahele jäänud osa, mida algselt kasutati aiana. August Tugev naasis Prantsusmaa ja Itaalia reisilt 1690. aastal Dresdenisse ning soovis endale sama võimast hoonetn nagu reisil nähtud ning vana linnamüüri ei läinud tollal enam vaja linna kaitsmise otstarbeks. Matthäus Daniel Pöppelmanni 18. sajandil tehtud plaan hõlmas lisaks Zwingeri peoplatsile ja aiale ka tänapäeval Semperi ooperi ja selle esist platsi aedadena<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.wikiwand.com/en/Zwinger_(Dresden)|Pealkiri=Zwinger|Väljaanne=Wikiwand|Aeg=|Kasutatud=15.11.2018}}</ref>. Palee ehitus algas 1710. aastal ja kestis 1728. aastani välja ning ehitis on mõeldud turniirideks, festivalideks ja teisteks kuninglikeks pidustusteks. Zwinger avati pidulikult 1719. aastal August Tugeva pulmade jaoks, kuid tollal olid valmis ainult hoone välisosad ning 1728. aastal valmisid siseruumid. See koosneb ühe- ja kahekorruselistest hoonetest, mis vahelduvad neist kõrgemate paviljonidega ümber nelinurkse väljaku. Hoone on ehitatud barokkstiilis ja seda on eriti näha fassaadil, mis on rohkelt kaunistatud kuldsete dekoraiivsete detailidega, eriti Kroonivärav. Skulptuurid lisas fasaadile skulptor Balthasar Permoser. Samuti on saksa barokkehitiste tunnuseks on suured paljurudulised ja ülalt kaarjad aknad ning purskkaevude üleküllus parkides<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm|Pealkiri=Barokk|Väljaanne=Miksike|Aeg=|Kasutatud=15.11.2018}}</ref>. 1733. aastal peale August Tugeva surma jäi ehitus pooleli ning peoplats jäi 1 küljest avatuks teatriväljaku (Semperi ooperi väljaku) poole, Zwinger oli igast küljest piiratud alles pärast seda, kui arhitekt Gottfried Semper ehitas
Zwinger hävitati peaaegu täiesti Teise Maailmasõja pommitamie käigus 13-15 veebruar 1945. aastal, kuid samal aastal algasid ka taastamistööd ning osa taastatud hoonetest avati inimestele juba 1951. aastal. 1963. aastaks oli Zwinger enamuses taastatud nagu ta oli enne sõda olnud. Hoones asuvad kunstikogud olid enne sõda sealt evakueeritud<ref name=":1" />.
Tänapäeval asuvad Zwingeri hoonetekompleksis koos Vanade meistrite galerii, kus on näiteks Tiziani, Raffaeli, Vermeeri ja Rembrandti töid, Dresdeni portselanide kollektsioon ja Matemaatika ja Füüsika instrumentide kuninglik kabinet.
| |||