Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Lisatud mõõteriistade näited.
11. rida:
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi '''Funktechnische Fabrik Reval'''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste vajaduste tarbeks.
 
Pärast sõda pöördus suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nime Punane RET all Narva maantee ja Jõe tänava nurgal oleval krundil asunud hoonetes. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSV Liidu vajaduste järgi oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oommeetrid]] ning nende metroloogilise kindlustuse vahendid ([[Kalibraator|kalibraatorid]]). Selle,Seda on sageli "sõjatoodanguks" nimetatud. toodanguTuntumad kõrvalnendest toodetiolid edasilamptehnika kaajastul raadiovastuvõtjaid. Nendestvahelduvvoolu mudelmillivoltmeeter [[EstoniaMBЛ-2]] sai 1958. aastal Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]el [[Expo 58]] kuldmedali3, arvatavaltvolt-oommeeter peamiseltBK hea7-9 helikõla(1965) pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja [[Stereofoonia|pseudostereofoonilist]] efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teeljt. SedaVahelduvvoolu vaatamatamillivoltmeetrite spetsialistiosas pooltsai äraaimatavaleRET põhinemiselejuhtivaks sõjaeelseteettevõtteks [[Elektrotehnika Tehased A./S. "ARE"|AS ARE]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]])NLiidus.
 
Transistoridel ja mikroskeemidel teostatud mõõteriistadest olid tuntumad vahelduvvoolu millivoltmeetrid B3-39 jt., Eriliste toodete hulka tuleb lugeda aga tõelise efektiivväärtuse (true RMS) detektoriga voltmeetrid B3-42 jt, mille kõige tundlikum mõõtepiirkond oli 100 uV ja töösagedusala kuni 50 MHz. Väga kasutatav oli ka universaalne voltmeeter В7-26 (1977)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.radiomuseum.org/r/tallinn_universal_voltmeter_7_26_v7_26.html|Pealkiri=Universal voltmeter B7-26 (www.radiomuseum.org)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Väga eriliseks tooteks olid aga ülitäpsed vahelduvpinge-alalispinge-muundid täpsusega kuni 0,001%, mis põhinesid [[TREKB]] inseneri [[Toom Pungas|Toom Pungase]] leiutistel. Mainimist väärivad kindlasti ka alalisvoolu mikrovoltmeetrid ([[Rein Kipper]]), vahelduvpinge kalibraatorid ([[Tõnis Laud]]), jpt. tooted.
 
Mõõteriistade kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel "[[Estonia-2]]" sai 1958. aastal Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]el [[Expo 58]] kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja [[Stereofoonia|pseudostereofoonilist]] efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[Elektrotehnika Tehased A./S. "ARE"|AS ARE]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).
 
Radioola Estonia kõrval hakati 1960ndatel aastatel tootma ka teist olulist laiatarbetoodet – [[Elektriorel|elektronorel]]it [[Retakord]].