Erinevus lehekülje "Norra" redaktsioonide vahel

Lisatud 100 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Norra kõrgeim tipp on [[Galdhøpiggen]] (2469 m) [[Jotunheimen]]is, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp [[Glittertind]], kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26.
 
31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300–599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ja 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).
300–599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ja 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).
 
Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted ([[sparagmiit]]). Tekkisid ka suuresti erodeerunud [[peneplaan]]id. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev [[Hardangeri platoo]] 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnast hõlmav [[Finnmarksvidda]].
Ülekaalukalt pikim [[jõgi]] on 601 km pikkune [[Glåma]], mis suubub [[Fredrikstad]]i lähedal [[Oslo fjord]]i. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre [[Drammen]]i ja [[Skien]]i lähedal. Teine pikk jõgi on [[Teno]] (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.
 
Kõrgeim [[juga]] on kahest järjestikusest joast koosnev [[Mardalsfossen]] (705 m).
 
===== Vaata ka =====
=== Maakasutus ===
Maast on:
*asulate all 0,7%;
*siseveekogude all 6,0%;
*liustike all 1,0%;
*soode ja märgalade all 5,8%;
*põllumajanduslikus kasutuses 3,2%;
*metsade all 38,2%;
**produktiivsete metsade all 21– 1,6%;
*muud maad 45,1%.
 
Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km².
Norra on ÜRO [[inimarengu indeks]]i poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli Norra esikohal (arvestatud 1999–{{kas|2004}} andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeks oli Islandil ja Norral praktiliselt sama – vastavalt 0,967 ja 0,968).
 
'''Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980–2006'''<ref name="Cr8BQ" />
<ref name="Cr8BQ" />
 
*[[1980]] – 0,900;
*[[1985]] – 0,911;
*[[1990]] – 0,924;
*[[1995]] – 0,948;
*[[2000]] – 0,960;
*[[2003]] – 0,966;
*[[2004]] – 0,967;
*[[2005]] – 0,967;
*[[2006]] – 0,968.
 
=== Demograafilised näitajad ===
[[Tummfilm]]i ajastul tehti kokku umbes 45 lühemat või pikemat mängufilmi. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid.
 
Esimene helifilm oli [[Tancred Ibsen]]i ja [[Einar Sissener]]i "[[Den store barnedåpen|''Den store barnedåpen'']]" ([[1931]], [[Oskar Braaten]]i raamatu järgi).
 
1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine.
18

muudatust