Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[Pilt:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg|thumb]]

 

Kooli põhiruumid paiknesid varem endise [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Miikaeli kloostri]] läänetiivas, aga [[1990]]. aastal läks kooli käsutusse ka kloostri idatiib. Võimlahoone teisel pool [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri tänavat]] valmis [[1912]].

 

=== Varasem tegevus hilisemas koolihoones ===

[[1219]]. aastal rajati tänase kooli kohale Ventseli kabel (suure tõenäosusega esimene teadaolev kabel Eestis), mis laiendati [[1249]]. aastal [[tsistertslaste ordu]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli ehk Mihkli nunnakloostriks]], mis tegutses [[Katoliiklus|katoliiklikuna]] [[1543]]. aastani, kui kloostrist sai [[Protestantism|protestantlik]] hoolekandekeskus. [[1599]]. aastaks olid kõik kloostrile iseloomulikud jooned kaotatud ja [[Reformatsioon Liivimaal|reformatsioonikeerises]] [[1629]]. aastal suleti uksed.

 

[[1617]]. aastal leppisid [[Tallinna raad]] ja [[Eestimaa rüütelkond]] kokku, et Tallinna on vaja uut kooli. Sobivaks asupaigaks peeti reformatsiooni tagajärjel rae ja rüütelkonna ühisvaldusse sattunud hoonetekompleksi, kus varem oli tsistertslaste klooster. Kooli elluviimisidee takerdus osapoolte erimeelsuste tõttu [[26. jaanuar|26. jaanuarini]] [[1626]], kui [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] hakkas riigi kooliuuenduskava rakendama, leidis gümnaasiumi avamist Eestis hädavajalikuks, nähes Eestimaa kaugel asumist lähimatest kõrgeimatest õppeasutustest, ning moodustas riikliku komisjoni koolivaidluste lahendamiseks ja eeltööde tegemiseks. [[24. veebruar]]il [[1630]] sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond transaktsiooni, mille kohaselt tuli Miikaeli kloostri ruumes asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed.

[[16. veebruar]]il [[1631]] sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud [[Gustav II Adolf]] ning Tallinna Gümnaasium avati pidulikult [[6. juuni]]l [[1631]].