Redaktsioon: 14. november 2018, kell 20:39 redigeeri 84.251.78.65 (arutelu) evetelv ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. november 2018, kell 20:56 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 901 muudatust P Tühistati kasutaja 84.251.78.65 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine Uuem muudatus →
5. rida: Arvamus, et just hüpoteetilis-deduktiivse teadusliku meetodi järjekindel kasutamine eristab [[teadus]]t mitteteadusest, põhineb valdavalt [[Karl Popper]]i [[teadusfilosoofia]]l. Tema [[definitsioon\|definitsiooni]] järgi teadus peab sisaldama hüpoteese, mis võimaldavad teha kontrollitavaid ennustusi ning hüpoteesid peavad olema [[Falsifitseeritavus\|falsifitseeritavad]]. [[~~Paup/~~Paul Feyerabend]] vaidlustas Popperi seisukohti ning astus teadusliku meetodi seatavate piirangute vastu, väites, et need piiravad vaba teadusliku mõtte arengut, pealegi on teadlased ajaloos nagunii järjekindlalt rikkunud kõiki meetodi reegleid. [[Thomas Kuhn]]i järgi pole võimalik eraldada kontrollitavat teooriat teooriast, mille raames vaatlusi tehakse; teadust tehakse teadlaskonna konsensust väljendavate [[paradigma (Kuhn)\|paradigma]]de raames, teadus on pigem sotsiaalne kui loogiline protsess ning vahe teaduse ja mitteteaduse vahel on vastavate kogukondade käitumises. Teadusfilosoofid on esile toonud ka [[induktsiooniprobleem]]i – üksikute katsetulemuste põhjal ei saa vältimatult järeldada üldist teooriat. Filosoofide kriitikale vaatamata on teaduslik meetod teadusüldsuses laialt tunnustatud teadustöö objektiivsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse taotlemise vahend.

Teaduslik meetod: erinevus redaktsioonide vahel