Ava peamenüü

Muudatused

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde ajakirjandusosakonna (1976) ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. 1. septembril 1954 avati tema algatusel Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates 3. kursusest võimalik spetsialiseeruda ka ajakirjandusele. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks Eestis. 1976 aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna. Aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1993. aastal jätkas Juhan Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.<ref name=":3" />
 
Juhan Peegli esimeseks töökohaks oli Saaremaa kohalik ajaleht [[Meie Maa]]. Ta kandideeris Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a, kuid ajateenimise tõttu ei jõudnud õpinguid alustadagi. 1946. aastal alustas Juhan Peegel õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe [[Postimees]] (1948. aastast [[Edasi]]) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. Ta kaitses kandidaadiväitekirja 1954. aastal ning doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodil, 1973. aastal. Sellega sai Juhan Peeglist ka Eesti esimene ajakirjandusdoktoriks. Professorikutse omistas ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastatel 1964-1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.tartu.ee/ru/node/5085|Pealkiri=Juhan Peegel|Väljaanne=Tartu linna kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=02.10.2018}}</ref>
 
Teadlasena on Juhan Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades mitmeid põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose [[Kalevipoeg|“Kalevipoeg”]] teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ja valikkogu "Tuli koduaknas".<ref name=":3" />
Anonüümne kasutaja