Redaktsioon: 31. mai 2018, kell 10:55 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Tühistati kasutaja 213.219.117.83 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. november 2018, kell 18:28 redigeeri eemalda Eniisi Lisika (arutelu \| kaastöö) 28 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
35. rida: \| märkused = }} '''Saksamaa''' (ametlik nimi – '''Saksamaa Liitvabariik''') on föderaalne vabariik [[Kesk-Euroopa]]s. See piirneb [[Taani]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Austria]], [[Šveits]]i, [[Prantsusmaa]], [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Holland]]iga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]]. Pealinn ja valitsuse asukoht on [[Berliin]], mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad [[Bonn]]is, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud [[parlamentaarne demokraatia\|parlamentaarse demokraatiana]]. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest [[liidumaa]]st. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga [[Venemaa]] järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka [[ÜRO]], [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja [[G8]] liikmesriik. 216. rida: ===Eksport=== Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on<ref name="cia" /> masinad ja varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid, toidukaubad, tekstiilid. Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Prantsusmaa]] – 10,2%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 6,7%, [[Holland]] – 6,7%, [[Suurbritannia]] – 6,6%, [[Itaalia]] – 6,3%, [[Austria]] – 6%, [[Hiina]] – 4,5%, [[Šveits]] – 4,4% (2009).<ref name="cia" /> ===Import=== Saksamaa põhilised impordiartiklid on<ref name="cia" /> masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid, metallid. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on [[Holland]] – 12,71%, [[Prantsusmaa]] – 8,3%, [[Belgia]] – 7,19%, [[Hiina]] – 6,89%, [[Itaalia]] – 5,88%, [[Suurbritannia]] – 4,76%, [[Austria]] – 4,55%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 4,25%, [[Šveits]] – 4,07% (2009).<ref name="cia" /> ===Energiamajandus=== Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi\|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri\|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu ([[Rein]], [[Elbe]], [[Doonau]] jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale. ===Tööstus=== 264. rida: ===Maakasutus=== Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses (päripäeva põhjast: [[Taani]] – 68 km, [[Poola]] – 456 km, [[Tšehhi]] – 646 km, [[Austria]] – 784 km, [[Šveits]] – 334 km, [[Prantsusmaa]] – 451 km, [[Luksemburg]] – 138 km, [[Belgia]] ~~167km~~– 167 km, [[Holland]] – 577 km). ===Loomad=== 275. rida ⟶ 276. rida: ====Jõed==== Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on järgmised: # [[Doonau]] (''Donau''; 2852 km), # [[Rein]] (''Rhein''; 1320 km), # [[Elbe]] (1165 km), # [[Odra]] (''Oder''; 866,12 km), # [[Mosel]] (545 km), # [[Main]] (524 km), # [[Inn]] (510 km), # [[Weser]] (433 km), # [[Saale]] (413 km), # [[Spree]] (382 km). ====Järved==== 327. rida ⟶ 328. rida: ;Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806) Keskaegne [[Saksa keel\|saksakeel]]se tuumikuga ([[Austria]] ja Saksamaa) riik [[Saksamaa kuningriik]] tekkis [[843]]. aastal, [[800]]. aastal [[Karl Suur]]e poolt loodud [[Frangi riik\|Karolingide Impeerium]] jagunemisega [[Verduni leping]]u alusel. Uus tekkinud [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma impeerium]] püsis [[1806]]. aastani. Selle territoorium ulatus [[Eider]]i jõest põhjas [[Vahemeri\|Vahemereni]] lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik]] ([[ladina keel]]es "''Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ''"). Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas [[hertsogkond]]adeks killustumine ning alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)\|Otto I]] (936–973) valitsemisajal suutis ta [[Rooma paavst]]i toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end [[962]]. aastal [[Saksa-Rooma keiser\|Rooma keisriks]] kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva [[Roomakatoliku kirik\|roomakatoliku kiriku]] peana tahtis lisaks [[vaimulik võim\|vaimulikule võimule]] ka [[ilmalik võim\|ilmalikku võimu]] kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. 406. rida ⟶ 407. rida: Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. [[1950]] jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui [[1969]] aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. [[Saksamaa taasühendamine\|Saksamaa taasühinemise]] tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud [[perestroika]] ja [[glasnost]]. [[9. november\|9. novembril]] [[1989]] langes [[Berliini müür]]. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler [[Helmut Kohl]] kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. [[3. oktoober\|3. oktoobrist]] [[1990]] oli Saksamaa taas terviklik riik. ;Saksamaa taasühinemine {{Vaata\|Saksamaa taasühinemine}}

Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel