Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Vene [[leetopiss]]ides mainitakse karjalasi esmakordselt 1143. aastal.<ref name=ERM /> Nimetatud on mitmeid karjalaste sõjakäike [[Hämemaa]]le (1143, 1191 koos Novgorodiga, 1228)<ref name=Sigtuna>[[Enn Tarvel]]. [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/38-41.pdf Sigtuna hukkumine.] ''[[Haridus (ajakiri)|Haridus]]'', 2007 (7-8), lk 38–41</ref> Sada aastat pärast esmamainimist olid nad juba [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ees maksukohuslased ja 1270. aastatel liideti ametlikult Novgorodi vürstiriigiga. Kohalik autonoomia säilis seal suhteliselt tugevana ning Isuri- ja [[Vadjamaa]]ga sarnast [[venelased|venestumist]] ei toimunud. Karjalat (''Kyrjala'', ''Kaerjaland'', ''Karela'') tunnevad ka [[Skandinaavia]] ja [[Island]]i [[saaga]]d.<ref name=ERM /><ref name=Lang256 /> 1320. aasta paiku kirjutatud [[rootsi keel|rootsikeelse]] [[Eriku- kroonika]] teatel olid 1187. aastal toimunud Rootsi linna [[Sigtuna]] põletamise taga karjalased, kes poliitiliselt allusid Novgorodile. [[Enn Tarvel]] on selle väite usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud ja leidnud, et 14. sajandi alguse (kroonika kirjutamise aja) poliitilistes oludes tahtis Rootsi lihtsalt näidata, et Novgorod ja karjalased on juba alates 12. sajandist Rootsile ohtu kujutanud.<ref name=Sigtuna />

1249. aastaks oli Rootsi [[Teine Rootsi ristiretk|vallutanud Häme]] ja nihutanud oma piiri [[Kymi jõgi|Kymi jõeni]]. [[paganlus|Paganlike]] läänekarjalaste ja neid allutada üritava Novgorodi vastasseisu sekkus 1293. aastal Rootsi, kes [[Kolmas Rootsi ristiretk|vallutas Karjala kannase lääneosa]] ning rajas [[Viiburi linnus]]e. [[Pähkinäsaari rahuleping]]uga (1323) jäi kannase lääneosa Rootsile ja kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome Novgorodile. [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõja (1590–1595)]] käigus vallutas Rootsi ajutiselt kannase idaosa, mis põhjustas osade sealsete karjalaste pagemise Tverimaale, pannes nii aluse [[Tvri karjalased|Tveri karjala asurkonnale]] ja [[tverikarjala keel]]ele. 1595. aasta [[Täyssinä rahu]]ga läks Rootsi kätte praeguse Soome põhjaosa (sh [[Lapimaa]]). [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku ([[Käkisalmi lään]]) ja praeguse Põhja-Karjala. Rootsi katse nende alade rahvastikule luterlust peale suruda ning maksude tõus tingis karjalaste massilise (hinnanguliselt 25 000- – 30 000 inimest) väljarände, mis taas suundus peamiselt [[Tver]]i piirkonda. Järjekordne [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] viis uuesti karjalaste lahkumisele kannaselt, kuna kardeti Rootsi kättemaksu Vene vägedega koostöö tegemise eest. Tühjaks jäänud aladele toodi luterlastest asunikke Ida-Soomest.<ref name=ERM />

Pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastal hakati Ida-Karjalas toetama Karjala autonoomia ideed. 1918. aastal levis soov ühineda vahepeal iseseisvunud [[Soome Vabariik|Soomega]], mille toetuseks saabus sinna ka Soomest vabatahtlikke. 1920. aastaks saavutasid [[enamlased]] kontrolli Ida-Karjala üle ja lõid seal [[Karjala Töökommuun]]i. Kümned tuhanded karjalased lahkus uue võimu eest Soome. Töökommuuni ametlikud keeltedkeeled olid vene ja soome keel, karjala kirjakeele arendamisega ei tegeletud. 1923. aastal muudeti Töökommuun [[Karjala ANSV]]-ks. Karjalaste osakaal ANSV-s langes, kuna sellega liideti peamiselt venelastega asustatud alasid [[Äänisjärv]]e põhja- ja idakaldal ning Karjalasse toodi palju muulastest sunnitöölisi seoses [[Valge mere – Läänemere kanal]]i rajamisega aastatel 1931–1932.<ref name=ERM />

[[Talvesõda|Talvesõja]] tulemusena loovutas Soome [[NSVL|NSV Liidule]]-le Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad, kust enne maade üleandmist evakueeriti Soome kodanikud, kes asustati ümber riigi teistesse piirkondadesse. NSVLNSV Liit omakorda asustas saadud alad venekeelse elanikkonnaga. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal [[Karjala-Soome NSV]]-ks, kuid selle territooriumi hulka ei kuulunud enam Karjala kannas, mis liideti [[Leningradi oblast]]iga.<ref name=ERM />

Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] vallutas Soome enamiku Ida-Karjalast, mille elanikkond oli evakueeritud sõja jalust Nõukogude tagalasse. Sõja lõppedes tagastas Soome selle ala NSVL-leNSV Liidule. 1956. aastal muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV-ks. Tööstuse arengu ja industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste [[linnastumine]]. Linnades sagenesid karjalaste abielud muulastega ja nende lapsed kasvasid üldjuhul üles venekeelseina.<ref name=ERM />

Karjalased tarvitavad toiduks palju [[kala]]. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju [[kalamari|kalamarja]]. Kaladest keedetaksetehakse nii suppesuppi, kui kalavormekalavormi, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele [[piim]]a.{{lisa viide}}

Palju tarbitakse ka liha ja kõiksugu köögivilju. Samuti tarbitakse rohkeltpalju marju ja [[seened|seeni]], mida leidub rohkesti Karjala metsades leidub rohkesti.{{lisa viide}}

Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega [[pirukas|pirukaid]].{{lisa viide}}