Huviharidus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
algus, vikindada |
viki |
||
1. rida:
{{
'''Huviharidus''' (ka '''huvialaharidus''') on pikaajaline süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal selleks, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.
6. rida:
=Huvikoolide arv ja huvihariduses osalemine=
[[Eesti Hariduse Infosüsteem|Eesti Hariduse Infosüsteemis]] (EHIS) on registreeritud 612 huviharidust pakkuvat asutust, mis jagunevad spordi-, tehnika-, loodus-, üldkultuuri- (sh rahvuskoolid) ning muusika- ja kunstikoolideks. Neis õppis 2011/12. õppeaastal umbes 57 500 7–26-aastast noort (alla 20% õpilastest). Kuid EHIS kogub infot vaid nende huvikoolide kohta, kus huvitegevus vastab huvihariduse standardile ja õppetöö toimub õppekava alusel.
Nendes numbrites ei kajastu lapsed, kes osalevad [[Üldhariduskool|üldhariduskoolide]] juures ringides, käivad huvikoolina registreerimata koolides ja klubides ning teistes hobide harrastamist võimaldavates asutustes. Näiteks [[Spordiregister|Eesti Spordiregistri]] andmetel on ainuüksi spordiga tegelevaid alla 19-aastaseid lapsi ligikaudu 74 000.
[[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Praxise]] koostatud noorteseire aastaraamatu kohaselt
=Huviharidus noorsootöö osana=
19. rida:
Oluliseks osaks valdkonna arengus on laialdase koostöö korraldamine riigiasutuste ja erialaliitude ning valdkondade esindusorganisatsioonide vahel. Valdkondade alaliikide õppe mitmekesistamiseks ja arendamiseks on aastate jooksul toetatud õpilaskonkursse, mille käigus on läbi viidud õpetajate koolitusi. Pidevalt on toimunud seminarid, nõupidamised koolijuhtidele ning ka rahvusvaheline koostöö huvikoolijuhtide ja -õpetajate vahel.
Huvihariduse valdkonna arendamiseks vajalike andmete kogumiseks ja koolituslubade väljastamise asendamiseks arendati Eesti Hariduse Infosüsteemi selliselt, et juba 2008/2009 õppeaastal pidid kandma huvikoolid õppekavade ja õppurite andmed vastavasse moodulisse.
=Huvihariduse valdkonnad=
[[Huvikool]]id tegutsevad viies valdkonnas: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, muusika ja kunst. Igapäevaelus on huvikoolid tuntud läbi oma valdkonnast tulenevate nimetuste - spordikooli, keskuse või klubina, tehnika-, loodus- ja loomemaja või -keskusena, muusika- või kunstikoolina jms. Huvikoolide õppetöö vormideks on grupi- ja individuaalõpe. Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist.
Huvitegevuse poolelt on oluline mainida aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsiooni, kus huvijuhi, ehk kooli noorsootöötaja ja teiste erinevate võimaluste, ringide, klubide kaudu pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid võimalusi arendavaks tegevuseks.
== Viited ==
<references />
=Välislingid=
*[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_14_2013.pdf Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal huviharidus]
[[Kategooria:Huviharidus]]
| |||