Põrgupõhja uus Vanapagan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
24. rida:
| järgnev =
}}
'''"Põrgupõhja uus Vanapagan"''' on Tammsaare viimane romaan, mille ta kirjutas 1939. aasta suvel. Seda on peetud kirjaniku kõige mitmekihilisemaks teoseks, kuna see sisaldab nii poliitilisi, folkloorseid, teoloogilisi kui ka intertekstuaalseid tasandeid.
▲'''"Põrgupõhja uus Vanapagan"''' on Tammsaare viimane romaan, mille ta kirjutas 1939. aasta suvel. Seda on peetud kirjaniku kõige mitmekihilisemaks teoseks, kuna see sisaldab nii poliitilisi, folkloorseid, teoloogilisi kui ka intertekstuaalseid tasandeid. <ref name="Meie Tammsaare, 2014">''Meie Tammsaare.Kohtumisraamat kirjanikuga''.A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Teos on märkimisväärne nii ühiskondlikust, poliitilisest kui ka kirjaniku isiklikust aspektist vaadatuna ja kahtlemata on see üks Tammsaare tippteostest. <ref name="Vaino, M, 2016"> Vaino, M.''Küllap vist! A.H.Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan", 2016.</ref>
Romaanis kujutatakse talupojaelu groteskses võtmes, mistõttu ei pruugita sellesse alati tõsiselt suhtuda. Tammsaare kasutab teoses keelt eriti oskuslikult, mängib tähenduste ja müütidega. <ref name="Vaino, M, 2016" /> Hoolimata teoses leiduvast rohkest huumorist, on see Tammsaare kõige pessimistlikum teos.<ref name="Meie Tammsaare, 2014" />
33. rida ⟶ 32. rida:
"Põrgupõhja uus Vanapagan" on parim näide Tammsaare teostes esinevast irratsionaalsusest, sest tegeletakse n-ö lahendamatu probleemiga, mille keskmes on küsimus: kuidas õigesti elada ehk õndsaks saada? See küsimus aga tõstab esile veel ühe küsimuse: kas olemasolev maailmakord kehtiv veel või mitte? <ref name="Vaino, M, 2011"> Vaino, M.''[http://e-ait.tlulib.ee/129/ Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus]'', 2011.</ref>
== Sisu ==
Romaani peategelaseks on '''Jürka''', '''Põrgupõhja tallu''' saabunud vast abiellunud mees, kel pole külarahva imestuseks kaasas ühtki looma ega tööriista, ja kes elab enda sõnul vaid selle nimel, et õndsaks saada. Ta hakkab läbi käima sama küla elaniku '''Kaval-Antsuga''', kes hakkab tema lihtsameelsust pidevalt (omakasupüüdlikult) ära kasutama. Seega lähevad vahetusse mütoloogilised Vanapagana ja Kaval-Antsu rollid. Romaan lõpeb sellega, et Jürka saab aru, et Ants ei ole mitte tema sõber, vaid vaenlane. Jürka hülgab oma veendumused ning paneb Antsu maja põlema, tormab ise põlevasse majja, et seal veel asju lõhkuda, kuid ta põleb sisse. Matmise ajal selgub, et Jürka oli tegelikult inimesena maa peale tulnud Vanapagan. Pärast esimese naise surma mainis Jürka ka kirikuõpetajale, et on Vanapagan ja on tulnud Peetruse käsul maa peale lunastust otsima, kuid tol korral kirikuõpetaja teda ei uskunud. Peetrus ja Vanapagan olid kokku leppinud, et kui Vanapagan maa peal õndsaks ei saa, siis Peetrus talle rohkem hingesid ei anna.
41. rida:
Pearut ja Jürkat seob ka nende lähedus Goethe "Faustiga" ja Põrgupõhja-romaani võib näha koguni pahupidi pööratud "Faustina". Jürka on Mefisto pahupidine vorm, kes soovib head, kuid saadab ikkagi korda halba. Kuigi sündmustik toimub realistlikus keskkonnas, ei saa Jürka tegelaskuju võtta vastavuses tegelikkusega. <ref name="Vaino, M, 2011" />
== Mõju ja hinnangud ==
Rein Undusk leiab, et "Põrgupõhja uus vanapagan" on "Tõe ja õiguse" esimese osa peegelpilt. Ta käsitleb Tammsaare viimast teost metafüüsilse teosena, kus kirjanik justkui konstrueerib reaalsusele neljanda dimensiooni. <ref name="Undusk, R, 2004"> Undusk, R. "Tammsaare topoloogilised paroodiad:"Põrgupõhja uus Vanapagan", 2004 </ref>
| |||