Dietrich Damerow: erinevus redaktsioonide vahel

[[1393]]. aastal inkorporeeris ordu Riia peapiiskopi ja tolle kapiitli Saksa ordusse, mis tähendas peapiiskopkonna minekut ordu kontrolli alla. Damerow aga ordu ülemvõimuga ei nõustunud, vaid nõudis tollelt enda [[diötsees]]is vasallivannet ning lõi laialdase orduvastase koalitsiooni, kuhu kuulusid [[Mecklenburgi hertsog]] [[Albrecht Mecklenburgist|Albrecht]] (kes oli samaaegselt ka [[Rootsi kuningas]]), [[Leedu suurvürst]] [[Vytautas]] ja [[Inglismaa kuningas]] [[Richard II]]; Damerow pakkus oma piiskopkonda koguni viimase võimu alla. Samuti saabusid Tartusse piiskopi liitlastena [[1396]]. aastal [[vitaalivennad]]. Siiski ei saanud koalitisoonistkoalitsioonist asja, sest Albrecht ja Inglise kuningas olid liiga kaugel ja Vytautasega suutis ordu rahu sõlmida. Seejärel tungis ordu 1396. aasta juulis [[Tartu piiskopkond]]a ja vallutas selle linnused peale Tartu. Piiskopkonda siiski ordusse ei inkorporeeritud, Damerowi sunniti vaid tunnustama Riia peapiiskopi inkorporeeritust ja loobuma läänivande nõudmisest. [[1397]]. aastal toimunud [[Teine Danzigi konverents|teisel Danzigi konverentsil]] otsustati, et peapiiskopkond jääb inkorporeerituks, aga ordu ei tohi nõuda ordu vasallidelt sõjas osalemist ning andis Harju-Viru rüütelkonnale [[Jungingeni armukiri|Jungingeni armukirja]]. Damerow ei saavutanud seega oma tahtmisi ja astus mõni aasta hiljem, kui oli oma piiskopkonnas sattunud majanduslikesse ja poliitilistesse raskustesse,<ref>Eesti ajalugu II, lk 153.</ref> oma ametikohalt tagasi, elades esialgu [[Riia]]s, millalgi pärast [[1408]]. aastat pöördus ta aga tagasi Saksamaale.