Liivi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 37.157.111.220 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium.
Märgis: Tühistamine
28. rida:
 
==Klassifitseerimine ja ajalugu==
[[Lingvist]]ide seiskohad liivi keele paiknemisest läänemeresoome [[keelepuu]]l on aja jooksul muutunud. Esimesena [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] suguluse kohta käiva teooria esitanud [[Otto Donner]] (aastal 1879) paigutas liivi keele teistest läänemeresoome keeltest sama kaugel kui [[lapi keel|lapi (saami) keele]]. [[Eemil Nestor Setälä]] (1917) järgi jagunesid läänemeresoome keeled edela- ( liivi, [[eesti keel|eesti]], [[vadja keel|vadja]]) ja kirdeharuks. [[Heikki Ojansuu]] (1922) arvates kuulus esimesse ka [[läänesoome keel]]. [[Lauri Kettunen]]i (1940) mudelis olid [[läänemeresoome algkeel|algkeele]] järglased ida- ja lääneharu, viimane lahknes omakorda liivi, [[põhjaeesti keelmurded|põhjaeesti]] ja häme keelteks, kusjuures liivi ja põhjaeesti segunemisel olevat tekkinud [[lõunaeesti keel]]. Lingvistilisi näiteid oma oletuste kinnituseks ta ei esitanud. [[Paul Ariste]] (1956) pooldas Setälä kaksikjaotust.<ref name=Viitso71>[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). "Läänemeresoome sugulus" (lk 71–91). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 71, 76–79</ref>
 
[[Arvo Laanest]]i (1972) järgi jaotuvad läänemersoome keeled keskuseks ja astmevahelduse toimimisalast välja jäänud perifeeriaks, viimasesse kuuluvad liivi ja [[vepsa keel]]ed. [[Terho Itkonen]]i (1972) keelepuul on läänemeresoome algkeelel kolm järglast ning liivi keel kuulub koos eesti ja vadja keelega ühte neist. [[Eino Koponen]]i (1991) keeleandmeid mittekasutava täpsustuse järgi on sellel rühmal kaks otsest järglast: ''muinasliivi'' ja ''muinaseesti''. [[Paul Alvre]]l (1973) kuulub liivi keel ühte rühma põhjaeesti ja läänesoomega. See [[Peipsi]]st idas paiknenud rühm olevat lahknenud siis, kui liivlaste esivanemad rändasid edelasse, ülejäänud aga järvest põhja poolt möödudes läände. [[Pekka Sammallahti]] (1977) väitel lõhenes läänemeresoome algkeel, kust lõunaeesti keel oli juba eraldunud, põhjaläänemeresoomeks ja lõunaläänemeresoomeks, viimane hargenes omakorda liivi, põhjaeesti, edelasoome keelteks. [[Kalevi Wiik]]i (1996) kohaselt jagunes algkeel ranniku- ja sisemaamurdeks, rannikumurre omakorda hämeks ja põhjaeestiks, kusjuures viimane hõlmas ka hilisemat liivi keelt. Temagi ei kasuta oma oletuste põhjendamiseks keeleandmeid.<ref name=Viitso71 />