Redaktsioon: 12. jaanuar 2018, kell 06:08 redigeeri Märt Põder (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1880 muudatust P →‎Herakleitos ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. november 2018, kell 13:27 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
62. rida: Anaximenes väidab, et ka jumaladki on õhust ehk esmaalgest ning alluvad maailma üldisele korrastatusele. "Mis on neis siis jumalikku?" küsib Anaximenese jumalate kohta keskaegne [[teoloog]] [[Augustinus]].<ref name=":5" /> Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias – tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam – tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks.<ref name=":0" /> === Herakleitos === Herakleitos (u 536–470 eKr), kes on pärit Efesosest, algaine otsimisega eelnevatega samas mõttes ei tegelenud, vaid pidas kõige tähtsamaks, et inimene oimaks maailma allumist seadustele, näeks "[[logos]]t" ehk [[printsiip]]i, mille järgi kõik toimub kindlal viisil. Logos on Herakleitose jaoks ühtne seaduspärasus, mis annab mõista, et teatavas mõttes on kosmos üks ja ühtne asi. Logos ilmneb tema sõnul eriti vastandite kaudu, mille vahel on varjatud seosed. Maailm on mõtetatud tervik, kus ühes suunas toimuvaid muutusi lõpuks tasakaalustavad muutused teises suunas. Herakleitose metafüüsika väidab, et kogu kosmos toimib lihtsa dünaamilise printsiibi alusel, mis hoiab universumit harmoonilises olekus. Tema jaoks on kosmos vastandite ühtsus, mida hoiab pidevas liikumises kosmiline [[antagonism]]. Tegelikkus on nagu tuli, ta on ~~liikumses~~liikumises ja ~~muudav~~muudab kuju. "Keegi ei saa ühte ja samasse jõkke kaks korda astuda" on tuntud Herakleitose mõttetera. Kõikide nähtuste ja objektide taga on üldprintsiip, milleks on vastandite ühtsus. Muutumine on kosmosele olemuslik ja iga sündmus ajas on unikaalne. Herakleitos oletas, et kosmos on igielav tuli, mõõdu järgi süttiv ja mõõdu järgi kustuv. Seetõttu pidas ta eksisteeriva aluseks muutumise kehastust tuld: "Kõik vahetub tuleks ja tuli kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaup kullaks." Ühest küljest näeb Herakleitos maailma pidevas liikumises ja muutumises olevana, teisest küljest aga väidab kõigel olevat püsiva olemuse, mida saab tabada ''logose'' abil. Herakleitose õpetusest arvatakse pärinevat [[hülosoism]]i õpetus, mille kohaselt on mateeria elus.<ref name=":3" /> Herakleitosele on ~~vastu~~ oponeerinud [[Parmenides]]. Nimelt oli Herakleitos väitnud, et kõik voolab, kõik on millekski saamas, mitte miski ei ole. Parmenides kuulutas selle loogiliselt vääraks, sest olev on, mitte ei saa, sest kui ta [[saamine\|saaks]] – tekiks või häviks – siis ta peaks saama eimillestki ja saama millekski, mis on (alles) eimiski. Eimiskit aga ei ole.<ref name=":3" /> === Anaxagoras === 78. rida: Lisaks arvas Anaxagoras, et ei ole olemas kaht asja, mis täielikult erineksid üksteisest – kõik on kõiges. Omadused, mis esinevad ühel, on olemas ka teisel, kuigi me neid ei näe. Täiesti uusi kvaliteete ei saa tekkida. Näiteks kuum vesi külmeneb ja roheline leht muutub kollaseks. Külm oli juba algusest vee omadus ja lehel oli kollase omadus, kuigi omadused kuum ja roheline domineerisid ja varjasid neid. Materiaalsete asjade kõrval pidas Anaxagoras vajalikuks oletada vaimset ~~jõud~~jõudu, mida ta nimetas ''[[Nous\|nous]]''<nowiki/>'iks ehk nuusiks ehk mõistuseks. Nuus on lihtne, ei ole segatud millegagi ja on üksinda iseendas. Nuus omab võimu kõigi asjade üle ja tal on teadmine kõige kohta; nuus on korrastav mehaaniline jõud, mis kujundas algkaosest maailma ehk algatas kosmose arengu. Lisaks tungib see läbi kõigest. Kuid see kosmiline mõistus ei ole siiski mitte täielikult immateriaalne, vaid on kõige peenem ja puhtam kõigist asjadest. Anaxagorase maailma tekkimine meenutab hilisemat [[deism]]i, kuna nuus pani alguses kõik liikuma ja ei sega ennast enam hiljem selle käigusse. Anaxagorase nuusi ja aine ehk [[mateeria]] eristamine saab aluseks dualistlikule maailmaseletamisele.<ref name=":4" />▼ ▲Anaxagorase maailma tekkimine meenutab hilisemat [[deism]]i, kuna nuus pani alguses kõik liikuma ja ei sega ennast enam hiljem selle ~~käigusse~~käiku. Anaxagorase nuusi ja aine ehk [[mateeria]] eristamine saab aluseks dualistlikule maailmaseletamisele.<ref name=":4" /> == Järelmõjud ==

Joonia koolkond: erinevus redaktsioonide vahel