Tartu Tiigi veski: erinevus redaktsioonide vahel

[[1908]] omandas oksjonil Tiigi veski [[Felix von Berg]], kes koormas selle hüpoteegiga ja seejärel kinkis edasi. [[1910]]. aastaks kuuluakuulus veski [[Liivimaa Põllumajandusline Tarvitajate ja Tootjate Ühisus|Liivimaa Põllumajanduslisele Tarvitajate ja Tootjate Ühisusele]], kuhu kuulusid [[Tartu]]- ja [[Viljandimaa]] mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 tonni [[jahu]] ööpäevas. [[1927]] sai veski omanikuks [[Peeter Jänes]]. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust [[veskikivi|veskikivide]] ja - masinate tootmine tellijatele.

Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski [[Tartu Jahu- ja Leivakombinaat|Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile]]. Jahvatati nii leivatööstustele kui ka [[kolhoos]]idele, aga tehti ka erajahvatusi. [[1959]] läks Tiigi veski Teraviljasaaduste Valitsuse [[Tartu Elevaator|Tartu Elevaatorile]], misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. [[1962]] võeti maha viimased Jänese ajast pärinevad seadmed. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et nõukaajalenõukogude ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule". Tiigi veski tegevus lõppes [[1996]]. aastal.