Erinevus lehekülje "Ahhemeniidide riik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(+pilt)
{{Endine riik
'''Ahhemeniidide riik''' (suurriigina ka '''Pärsia suurriik''') oli esimene [[Iraan]]<nowiki/>i riik. Selle valitsejad olid [[Ahhemeniidid]], kelle järgi riiki nimetataksegi. Riik sai alguse [[Meedia riik|Meedia riigi]] liidendamisest Vana-Iraani valitseja [[Kyros II]] poolt [[550 eKr]]. Ahhemeniidide valitsemisele tegi lõpu [[Aleksander Suur]]e vallutus [[330 eKr]].
|nimi = Ahhemeniidide riik
|lipp =
|lipp-tekst =
|vapp =
|vapp-tekst =
|tunnus =
|tunnus-tekst =
|asukoht = [[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|300px|]]
|asukoht-selite = Ahhemeniidide Pärsia suurriik 500 eKr
|algusaasta = [[550 eKr]]
|loppaasta = [[330 eKr]]
|valitsusvorm = [[Monarhia]]
|osa =
|ajalugu1 =
|pvm1 =
|ajalugu2 =
|pvm2 =
|riigikeel =
|peamised-keeled =
|pealinn = [[Babülon]], [[Pasargadae]], [[Ekbatana]], [[Susa]], [[Persepolis]]
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi =
|riigipea =
|Riigipea-nimi =
|riigipea2 =
|Riigipea-nimi2 =
|religioon = [[Zoroastrism]]
|pindala =
|rahvaarv =
|rahvaloendus =
|rahvastikutihedus =
|rahaühik =
|eelnenud =
|eelnes =
|järgnevad =
|järgnes =
|hümn =
|hümn-liik =
|motto =
|lühend =
|kirjaoskus =
|põllumajandus =
|teenused =
|tootmine =
|ajavöönd =
|alaviide =
}}
'''Ahhemeniidide riik''' (suurriigina ka '''Pärsia suurriik''') oli esimene [[Iraan]]<nowiki/>i riik. Selle valitsejad olid [[Ahhemeniidid]], kelle järgi riiki nimetataksegi.
 
'''Ahhemeniidide riik''' (suurriigina ka '''Pärsia suurriik''') oli esimene [[Iraan]]<nowiki/>i riik. Selle valitsejad olid [[Ahhemeniidid]], kelle järgi riiki nimetataksegi. Riik sai alguse [[Meedia riik|Meedia riigi]] liidendamisest Vana-Iraani valitseja [[Kyros II]] poolt [[550 eKr]]. Ahhemeniidide valitsemisele tegi lõpu [[Aleksander Suur]]e vallutus [[330 eKr]].
[[File:Median Empire.jpg|pisi|500px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia impeerium]]
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|500px|Pärsia suurriik 500 eKr]][[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni [[4. sajand eKr|4. sajand]]i teise pooleni eKr laius see tänapäeva [[Iraan]]i, [[Iraak|Iraagi]], [[Afganistan]]i, [[Usbekistan]]i, [[Türgi]], [[Küpros]]e, [[Süüria]], [[Liibanon]]i, [[Iisrael]]i ja [[Egiptus]]e alal. Suurima ulatuse saavutas impeerium umbes 500 eKr, mil ta hõlmas ka tänapäeva [[Liibüa]], [[Kreeka]], [[Bulgaaria]], [[Pakistan]]i, [[Sudaan]]i ning [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] riikide alasid, kokku ligikaudu 8 miljonit km²{{lisa viide}}.
 
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|500px|Pärsia suurriik 500 eKr]][[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni [[4. sajand eKr|4. sajand]]i teise pooleni eKr laius see tänapäeva [[Iraan]]i, [[Iraak|Iraagi]], [[Afganistan]]i, [[Usbekistan]]i, [[Türgi]], [[Küpros]]e, [[Süüria]], [[Liibanon]]i, [[Iisrael]]i ja [[Egiptus]]e alal. Suurima ulatuse saavutas impeerium umbes 500 eKr, mil ta hõlmas ka tänapäeva [[Liibüa]], [[Kreeka]], [[Bulgaaria]], [[Pakistan]]i, [[Sudaan]]i ning [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] riikide alasid, kokku ligikaudu 8 miljonit km²{{lisa viide}}.
5. sajandil eKr elas Ahhemeniidide riigis ligikaudu 50 miljonit inimest ehk arvatavalt 45% maailma rahvastikust; ühegi impeeriumi elanikkonna osakaal maailma rahvastikus pole varem ega hiljem nii suur olnud.{{lisa viide}}
 
5. sajandil eKr elas Ahhemeniidide riigis ligikaudu 50 miljonit inimest ehk arvatavalt 45% maailma rahvastikust; ühegi impeeriumi elanikkonna osakaal maailma rahvastikus pole varem ega hiljem nii suur olnud.{{lisa viide}}
{{Sisukord paremale}}
Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige [[hellenid|kreeklaste]] vastasena. Markantsemad sündmused on selles seoses [[Maratoni lahing]] [[490 eKr]] ja [[Salamise merelahing]] [[480 eKr]] [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] ajal ning Aleksander Suure vallutusretk 334–330 eKr. Selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa [[Lähis-Ida]] ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka [[Vana-Kreeka]] arengus. [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on [[juudid|juutide]] vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja<ref> Hiljem oli see nii veel ainult 325. aasta paiku eKr, mil see oli Aleksander Suure [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] riigi osa, ning 620. aasta paiku pKr, mil [[Sassaniidide riik]] jõudis laieneda kogu Lähis-Idale.</ref>. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides.
 
=== Riigi teke ===
[[Pilt:Pasargades cyrus.jpg|pisi|Kyros II haud Pasargadais]]
[[Pilt:Naqsh-e Rustam necropolis in Iran.jpg|pisi|left|Nekropol Naqsh-e Rustam nelja ahhemeniidide kuninga kaljuhauaga]]
Pärsia rahva päritolu on tänini täpselt selgitamata. Oletatakse, et pärslased jõudsid [[Iraani mägismaa]]le 2. aastatuhandel eKr suurema [[Iraani rahvad|Iraani rahvaste]] rändega, teiste seas koos [[meedlased|meedlaste]] ja [[baktrialased|baktrialastega]]. Tänapäeva teaduses on enam-vähem üldtunnustatud, et ''parsua''-nimeline rahvas [[Urmia järv]]e ümbrusest, kelle olemasolu tõendab [[Assüüria]] raidkiri, on pärslastega identne, sest kahe ühenimelise ja poliitiliselt sarnase riigi samaaegset olemasolu peab enamik uurijaid väga ebatõenäoliseks ning rännud on kronoloogiliselt hästi jälgitavad. [[Eelam]]i päritolu kirjutiste põhjal on kindel, et 7. sajandil eKr olid pärslased Persises. On ebatõenäoline, et sel ajal oli olemas ühtne Pärsia kuningriik. Tõenäoliselt elasid piirkonnas pärsia mägihõimud, kes olid osalt Eelami, osalt Meedia võimu all.
[[File:Median Empire.jpg|pisi|500px400px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia impeerium]]
 
=== Meedia vallutamine ===
[[Meedia riik]], mis paljude uurijate arvates oli pigem lõtv [[konföderatsioon]], ulatus [[Iraani mägismaa]] idaosas asuvast hägusast piirist [[Mesopotaamia]]ni ning [[Halys]]e jõeni (tänapäeval [[Kızılırmak]]), mis alates 580. aastast eKr moodustas ametliku piiri [[Lüüdia]] riigiga. [[Kambyses I]] ajal tekkis nähtavasti midagi pärslaste kohaliku ülemvõimu sarnast, millele toetudes astus [[Kyros II]] [[553 eKr]] meedlaste vastu. Lahingus [[Pasargadai]] all võitsid pärslased meedlasi. Aastal [[550 eKr]] vallutas Kyros, kes ei nimetanud end ise Ahhemeniidiks, vaid [[Teispiidid|Teispiidiks]] ([[Teispes]]e järeltulijaks), Meedia pealinna [[Ekbatana]], kus kuulutas end lisaks Pärsia kuninga tiitlile [[meedlaste kuningas|meedlaste kuningaks]].
 
=== Lüüdia vallutamine ===
Kyros nõudis [[Lüüdia]] kuninga [[Kroisos]]e kohalikelt asevalitsejatel, et need allutaksid end tema riigile, kuid enamik neist ei teinud seda. Kroisos, kes nähtavasti tahtis Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud [[Pteria lahing]]us pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi oma pealinna [[Sardes]]esse, mille pärslased varsti ootamatult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541 eKr (või juba 546 eKr) vallutasid. Kroisose saatus on teadmata, Vana-Kreeka ajaloolased esitavad vastuolulisi andmeid. Tõenäoliselt sai ta surma ning hilisemad teated, nagu oleks Kyros talle armu andnud, on õpetlaste leiutis.
 
Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad [[Väike-Aasia]] läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Neil "[[Joonia]]" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli [[Mileetos]]). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid.
=== Babüloonia vallutamine ===
 
Väike-Aasia langes mõne aastaga kindlalt pärslaste võimu alla, ja Kyros suunas põhitähelepanu [[Babüloonia]] riigile. Kyros otsustas [[539 eKr]] minna sõtta ka babüloonlaste vastu. [[Uus-Babüloonia]] kuningas [[Nabû-naʾid]] langes tema suhtes vaenulikult meelestatud ning Kyrosega sidemed sõlminud [[Marduk]]i preestrite intriigide ohvriks. Nii ei olnud üllatuseks, et Kyros kohtas sõjalist vastupanu vaid [[Opis]]e linna juures. Preestrite ootused täitis ta sellega, et tunnustas ametlikult peajumalat Mardukit, kelle Nabû-naʾid oli kukutanud, ja laskis ennast kroonida Babüloonia kuningaks. Pärslaste kuningas ühendas Babüloonia riigi [[personaalunioon]]is Meedia ja Pärsiaga. Riigi ülejäänud osa liitus esialgu vastupanuta, sest Babüloonial ei olnud enam sõjaväge.
 
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajalgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta Meedia võim ulatus. Kyrose ajal sai põhjapiiriks Jaxartes ([[Sõrdarja]]), mis kindlustati piirirajatistega. Kyros hukkus [[530 eKr]] lahingus stepirahvaste vastu.
=== Kreeka-Pärsia sõjad ===
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|400px|Pärsia suurriik 500 eKr]]
{{vaata|Kreeka-Pärsia sõjad}} (499 eKr–449 eKr)
{{pooleli}}
70 938

muudatust