75
muudatust
P |
|||
</ref>). Antud artiklis tõi Gettier välja mitu olukorda, kus inimesel on õigustatud tõene uskumus, kuid ei oma siiski asjakohast teadmist. Internalistid jäid kindlaks sellele, et teadmise jaoks on tarvilik uskumuse õigustatus ning et õigustatus tuleneb täielikult inimese mõttetööst. Eksternalistid olid nõus vastu võtma vaid ühe neist väidetest, heites teise seejuures kõrvale: teadmise jaoks ei ole kas tarvilik uskumuse õigustatus või ei tulene õigustatus internalistlikest faktoritest.
Austraalia filosoof [[David M. Armstrong]] esitas oma eksternalistliku teooria näitlikustamiseks nn. termomeetrimudeli (''thermometer model''): hea termomeeter annab meile täpse ja usaldusväärse ülevaate sellest, milline on temperatuur. Nõnda on Armstrongi järgi ka uskumuse tõesus eeldus tuletamatule teadmisele (''non-inferential knowledge''). Selle mudeli eesmärk on anda mõista, et tuletamatu teadmise mõistmine sarnaneb termomeetri näidu mõistmisele. (Armstrong 1973, 162–175<ref>
{{Raamatuviide
</ref>)
=== Semantika ===
Semantilise eksternalismi on USA filosoof [[Hilary Putnam]] sõnastanud lühikese loosungina: „Tähendused lihtsalt ei ole inimese peas!“ (''„Meanings just ain't in the head!„'') (Putnam 1973, 704<ref name="Putnam">
{{cite journal
</ref>). Semantilisest vaatepunktist lähtuvalt õõnestab eksternalism teesi, mille kohaselt inimene suudab oma mõtte sisust introspektiivselt (ehk ilma väliste mõjutuste ega teadmiste abita) aru saada.
Selle mõtteviisi näitlikustamiseks kujutas Putnam oma 1975. aastal ilmunud teoses „Tähenduse tähendus“ (''The Meaning of “Meaning”'') mõtteekperimendi kaudu olukorda, kus aastal 1750 eksisteerib Maaga paralleelselt planeet Kaksikmaa (''Twin Earth''), mis on igas mõttes Maaga identne, kuid ühendi H₂O asemel on planeedil nn kaksikvesi (''twin water''), ühend nimetusega XYZ, mis on igas mõttes veega identne. Kui Maa elanik aastal 1750 ütleb sõna „vesi“, mõtleb ta selle all keemilist ühendit H₂O, kuigi ta seda ei teadusta, samamoodi mõtleb Kaksikmaa elanik sõna „vesi“ all ühendit XYZ.<ref name="ExtMen" /><ref>
{{Netiviide
</ref>) Näiteks võib tuua Sally, kellel on kindel soov mürki juues sooritada enesetapp. Mürgijoomise põhjendus on seesmine, kuna see lähtub tema subjektiivsest soovist end ära tappa. Saab aga seejuures väita, et Sallyl on lisaks seesmisele põhjusele ka väline põhjendus. Näiteks võib Sally kultuuriruumis enesetapp olla kategooriliselt keelatud.
Leidub filosoofe, kelle jaoks ongi olemas vaid välised põhjendused. Sellist suunda nimetatakse põhjuste eksternalismiks (''Externalism about reasons/reasons externalism'').
== Viited ==
{{viited}}
|
muudatust